FOTO: Caro / Scanpix

Postimees.ee avaldab vastukaja Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professori Jaan Sootaki ettepanekule asuda Eestis narkootikumide legaliseerimise teele ja sellele saabunud kriitikale.
Tarmo Kruusmägi leiab, et tervisearendajad tõlgendavad narkootikumide alaseid andmeid liiga ühekülgselt.

2007. aasta sügisel asutasin Õnnelike Inimeste Erakonna - liikumise, mille üks programmiline eesmärk on Eestis kanepi legaliseerimisele kaasaaitamine. Seetõttu olen kokku puutunud ja läbi töötanud tohutu hulga artikleid ja uuringuid, mis käsitlevad narkootiliste ainete legaliseerimist või õigustavad keelupoliitika jätkamist.

Lisaks laiale kajastusele rahvusvahelises meedias ilmub ka Eesti ajakirjanduses tihti teemakohaseid artikleid. Nii poolt- kui vastuargumentidega. Narkootikumidesse negatiivselt meelestatud artikleid toodab Eestis peamiselt vaid Tervise Arengu Instituut. Nendes paistab silma, et tihtipeale esitatakse tõeseid väiteid koos väärate järeldusega.

Näiteks 07.07.09 ilmus Postimees.ee's artikkel «Ekspert: legaliseerija peaks enne nägema tõelist narkomaani», kus Tervise Arengu Instituudi uimastiseire keskuse teadur Katri Abel-Ollo kirjutab järgmist:

«Inimesed, kes räägivad tugevate illegaalsete uimastite nagu amfetamiin ja heroiin legaliseerimisest, ei ole vist näinud ühtegi aastatepikkust narkomaani. Sellisel juhul nad ei sooviks sellist allakäigutreppi legaalseks muuta.»

«Narkootikumide puhul piisab teadmatusest ja juba esimene doos võib tappa. Lisaks ei tea narkootikumide puhul tavaliselt kunagi, mida tarvitad, sest Eestis liigub väga ebapuhas aine.»

«Oleks mõeldamatu, kui me räägiksime amfetamiini, heroiini legaliseerimisest, sest nende illegaalsete ainete kasutamise nii tervislikud kui sotsiaalsed tagajärjed on ühiskonnale juba ammu väga valusalt teada.»

Tema sõnul on need tagajärjed näiteks nakkushaiguste massiline levik, kuritegevus, tervishoiukulude tõus ja noorte tööturult eemale jäämine.

Toon esmalt nendele väidetele vastu reaalelulise näite Inglismaalt. Nimelt anti seal 15 aasta jooksul 400 heroiinisõltlasele retseptiga heroiini. Tulemus oli see, et sellest hulgast suri aastas keskmiselt vaid üks inimene. Kuid kui katse lõpetati, suri 8 kuuga endistest katsealustest 21. Algul kontrollis kvaliteeti riik, hiljem nurgatagused diilerid. Katse ajal vähenes katsepiirkonnas märgatavalt ka kuritegevus.

Et sel teemal üldse rääkida, on kõigepealt vaja teadvustada, et narkootikumide legaliseerimisega kaasneb riikliku kontrolli tekkimine, seeläbi kaovad kõik need valusad sümptomid, millele Katri Abel-Ollo viitab. Riik omandab kontrolli müügihinna, kvaliteedi ja levitamise üle.

Heroiini tootmine iseenesest ei maksa oluliselt rohkem kui pesupulbri tootmine. Narkomaani jaoks on hind kallis vaid seetõttu, et tegemist on ainega, mille käitlemine on kriminaalkorras karistatav. Kui heroiini toota riigi kontrolli all, oleks hind odav. Ka kvaliteet oleks kindel ja terviseriskid väheneksid pea olematuks.

Praegu ongi osade narkootiliste ainete tarvitajate halva tervise ja kõrge suremuse põhjus mitte niivõrd narkootikumide kui sellise kahju tervisele, kuivõrd just nende väga halb ja kontrollimatu kvaliteet ning kehvad elamise ja hügieeni tingimused, mis on tingitud raha kulumisest kallite mustal turul pakutavate ainete peale. Sisuliselt ei ole enam tegemist nende narkootiliste ainetega, millena neid ebapuhtaid aineid käsitletakse, kuna koostis on hoopis teine.

Paljud seni illegaalsed narkootikumid on tegelikkuses ohutumad kui legaalsed narkootikumid nagu tubakas ja alkohol. Selle tõestuseks olgu toodud andmed Hollandist, kus surmajuhtumite suhe alkoholiga on 50:1 ja tubakaga 425:1 narkootikumide kasuks!

Seda, et narkoküsimus Eestis täiesti valedel alustel on, illustreerib ilmekalt Euroopa riikide edetabel narkosurmade osas. Seda juhib Eesti. Miljoni elaniku kohta fikseeriti Eestis 2006. aastal üle 70 surmajuhtumi, järgmised (Luksemburg, Taani ja Norra) jäid 50-60 juhtumi vahele.

Vaatame veel mõningaid legaliseerimist / jätkuvat keelustamist puudutavaid aspekte.

Viimase 101 aasta jooksul, mil narkootikume on keelustada üritatud, on kulutatud narkootikumide vastase sõja peale kogu maailmas lugematu hulk vara. Tulemused puuduvad - pakkumine on kõrge, jaotusvõrgud toimivad kui kellavärk ja tarbimine on kogu see aeg vaid kasvanud.

Ainuke tulemus on see, et ainuüksi USA lukustab vanglaseinte vahele igal aastal 800 000 inimest mittevägivaldsete narkootikumidega seotud kuritegude eest. Narkootikumide tarbimist karistades pannakse inimestele kogu eluks märk külge, et tegemist on kurjategijaga, tekitades sedasi ühiskonda täiendavaid sotsiaalprobleeme tulevikus.

Ülemaailmselt põhjustab praegune narkokaubandusega tegelevate grupeeringute omavaheline võitlus ja võitlus riigi vastu inimestele palju enam kahju kui narkootikumid ise.

Seni olen rääkinud vaid narkootikumide kõige süngemast näitest heroiinist. Kui aga rääkida skaala teise otsa kuuluvast, pehmeks narkootikumiks nimetatavast kanepist, siis on siinkohal oluline teada, et kanepil on suurepärased raviomadused. Tegemist on ravimtaimega.

Hetkel kehtib meil süsteem, kus riik eelistab sünteetilisi ravimeid looduslikele. Valuvaigistava toimega kanepit aspiriiniga võrreldes tuleb tõdeda, et looduslik ravim kanep ei tapa, küll aga teevad seda kanepi sünteetilised ja riigi tiiva all olevad konkurendid.

Kanepi tarvitamisest ei ole võimalik üledoosi saada. Neelates aga ca 13 täiesti seaduslikku aspiriini tabletti, olete igaveseks peavaludest pääsenud. Kõigi kanepi ravitoimete siinkohal väljatoomine võrduks juba eraldi artikli kirjutamisega, kuna kanep on planeedi Maa kõige mitmekülgsemate omadustega ravimtaim. Seda kinnitavad paljud tänapäeva teadlased ning ajaloost tuntud pühamehed ja ravitsejad.

Narkootikume puudutavat olukorda teadmistepõhiselt hinnates on ilmselge, et keelupoliitika ei toimi. Lisaks on praeguse olukorra näol tegemist inimõiguste ja -vabaduste jämeda rikkumisega.