Ksenia Repson: miinus Neeme Järvilt

Ksenia Repson Foto: Pm

Eestis on tihti niimoodi: keegi ühiskonnategelane või poliitik ütleb midagi rumalat ja hakkab siis õiendama, et temast on valesti aru saadud. Või satub näiteks võimude valvsa pilgu alla ja siis hakkab lehtedele pajatama oma puhtast südamest ja headest kavatsustest. Või annab tühje lubadusi ja siis teeb näo, et tema pole seda rääkinud, vaid seda tegi temaga sarnane inimene. Tavaline ju.

Sellest asjast, kui armastatud dirigent Neeme Järvi, kes juba aastaid töötab ja elab välismaal, andis intervjuu Eesti Päevalehele, on möödunud juba piisavalt aega, et viga tunnistada. Kuid ei, dirigent kordab lehele öeldut intervjuus Aktuaalsele Kaamerale. Järvi ütles, et pole midagi rumalamat, kui anda välja venekeelset Postimeest sellepärast, et venelased ei saa aru eesti keelest. Tema muretseb, et meil on liiga palju venekeelseid lehti, mis viivad tähelepanu kõrvale eesti keele õppimiselt. Ja näiteks Hollandis rääkivat kõik hollandi keelt.

Pärast Järvi sõnavõtte kinnitasid nii kommentaarid internetis kui kõned toimetusse, et teeme väga õigesti, et venekeelset lehte välja anname. Küsimus pole majanduslikus otstarbekuses, vaid ka sotsiaalses vastuses, mis pärast teiste venekeelsete lehtede kadumist on kasvanud.

Maailma inimene, kultuurne inimene, peaks meie jaoks olema tolerantsuse ja laiahaardelisuse etalon. Tema aga demonstreeris ainult oma kaugust reaalsusest.

Tema loogika järgi ei peaks Ameerika hääl kõlama vene keeles ja BBC võiks venekeelsed toimetused kinni panna. Ja ainult eestikeelsete lehtede olemasolu paneb inimesed eesti keeles rääkima.

Hollandis, millele Järvi viitab, on ka inglise-, prantsuse-, türgi-, hispaania- ja isegi indoneesiakeelsed meediakanalid.

Eesti keele väärtus on ka selles, kuidas seda kasutatakse. Võib lugeda lehti ja raamatuid eesti keeles, vallata seda perfektselt, aga teha selles kaunis meloodilises keeles ka täiesti ebamusikaalseid avaldusi.