Ajakirjanik Kalle Muuli leidis Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et laulu- ja tantsupidu võikski olla Eesti märk või Eesti Nokia, mida juba aastaid on tulutult otsitud.
Olukorrast riigis: laulupidu võikski olla Eesti märk
«Ma arvan, et laulu- ja tantsupeo näol on meil Eesti märk täiesti olemas. Seda on praegu edendatud ja arendatud oma rahva tarbeks ja sisemaiseks kasutamiseks ja sellest on kindlasti palju kasu ja rõõmu olnud. Minu meelest oleks võimalik teha sellest selline turismimagnet, mis Eestit välismaal tutvustaks, siia turiste kokku meelitaks ning ka lihtsalt Eestit tuntuks teeks,» arvas Muuli.
Ta ütles, et riik võiks laulu- ja tantsupeo arendamisse panustada nii raha kui tööjõudu.
«Esiteks tuleks seda ajaliselt suuremaks muuta. Praegu kestab laulupidu kaks päeva ja selleks kogunetakse ühte kitsasse punkti, lauluväljakule. Selle pidustuse võiks venitada näiteks nädala pikkuseks. Ja ruumiliselt kui ei jõua tervet Eestit katta, siis vähemalt üle Tallinna ulatuvaks peoks võiks see ikka kujuneda,» ütles Muuli ning lisas, et see annaks võimaluse laulupeol osalemiseks veel paljudele kooridele ja nende lauljatele, kes praegu pidid ruumipuuduse tõttu laulupeost kõrvale jääma.
«Probleem on selles, et Eesti riik on seda tööd tegema pannud neli-viis palgalist inimest, kelle kogu energia kulub sellele, et neet kaks kontserti läbi viia. Et need koorid välja sõeluda, et panna need kavad paika. Aga ei ole üldse mõeldud sellele, kuidas seda üritust välismaal tutvustada, kuidas tuua ta rahvale lähemale,» ütles Muuli.
Teine saatejuht Anvar Samost leidis, et laulupeo muudab unikaalseks just see umbes sada tuhat pealtvaatajat ja mitukümmend tuhat lauljat, kes kahel vihmasel õhtul lauluväljakule kogunevad, sest sellise mastaabiga asja mujal maailmas ei ole.
Muuli jäi siiski endale kindlaks ja arvas, et need kaks päeva võiksid olla laulupeo kulminatsiooniks, millele eelneksid mitmepäevased pidustused terves Tallinnas ja võimaluse korral terves Eestis.