Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/08/1884696t1h8568.jpg)
/nginx/o/2013/08/30/2000634t1hb710.jpg)
Kui küsida mõnelt kokalt, kumba toiduainet ta köögis eelistab, kas tilli või mune, tuleb vastuseks ilmselt vaid mõistmatust väljendav õlakehitus. Samasugune oli paljude reaktsioon uudisele, et koolipapa Hendrik Agur otsustas Gustav Adolfi gümnaasiumi tööle kutsuda just nimelt meeskoka, kes teeks imet – toidaks koolipere ära ühtaegu odavalt, maitsvalt ja tervislikult, saavutades seejuures Jamie Oliveriga sarnase staariseisuse.
Kirjelduse järgi võiks arvata, et Agur otsib oma kooli pigem küll Jeesust, kes toitis viie leiva ja kahe kalaga ära viis tuhat meest. Ja tegelikult on Aguril, Oliveril ja Jeesusel üsnagi sarnane missioon: kõik nad on maailmaparandajad.
Igal juhul peab staarkokaks püüdleja arvestama, et Aguri ettekirjutatud rollis tuleb tal valida tilli ja munade vahel. See on aga jõukohane vähestele.