:format(webp)/nginx/o/2019/02/26/11826666t1h305b.jpg)
/nginx/o/2013/08/30/2000628t1hbc78.jpg)
USA kaitseminister Chuck Hagel otsib liitlasi, et sekkuda Süüria kodusõtta. Kuna ÜRO pole Venemaa ja Hiina vastuseisu tõttu selleks luba andnud, siis võib Süüria valitsus jätkata oma inimeste tapmist.
Väikse vennata liitlaste otsingul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal riigil on kohustus iseenda eest otsustada,» pidi tõdema USA kaitseminister Chuck Hagel pärast uudist, et Briti parlamendi alamkoda on tagasi lükanud plaani Süüria konflikti sõjaliselt sekkuda. «Me jätkame konsultatsioone nii brittide kui teiste liitlastega. Eesmärk on leida rahvusvaheline koalitsioon, kes tegutseks koos.»
Briti parlamendi üleeilne otsus ei tulnud ilmselt üllatusena ainult Hagelile. Seni korduvalt oma koostöövalmidust rõhutanud Suurbritannia peaminister David Cameron pani parlamendis hääletusele ettepaneku Süürias sõjaliselt sekkuda.
Ent liberaaldemokraatidega enamust hoidev konservatiivne erakond ei saavutanud häälteenamust – ettepaneku vastu hääletas 30 konservatiivi ning üheksa liberaaldemokraati, kukutades plaani 13 häälega läbi. Cameron on küll lubanud, et Suurbritannia jätkab Assadi valitsuse survestamist, ent reaalsus on USA jaoks üheselt mõistetav – esialgu peavad nad hakkama saama oma väikse vennata.
Tugevamat toetust on avaldanud Prantsusmaa. President François Hollande’i sõnul on riik ründevalmis juba kolmapäeval. «Prantsusmaa tahab kindlat ja proportsionaalset rünnakut Damaskuse režiimi vastu,» oli president oma sõnavõtus kindel.
Hollande peaks Cameroniga võrreldes olema ka paremas positsioonis, kuivõrd kolmapäevaks on oma missiooni lõpetanud ÜRO meeskond, olles ehk selleks ajaks avalikustanud esimesed tulemused.
Kindel on aga see, et pärast Suurbritannia ärakukkumist vajab Hagel kindlat rahvusvahelist koalitsiooni, mis tagaks võimalikule missioonile piisava legitiimsuse, selle vajaduse tingib ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi puudumine.
Süüria on esimene suur proovikivi Hagelile, kes veebruari lõpus võttis ameti üle Leon Panettalt. Ajalooharidusega saksa-poola-iiri päritolu Chuch Hagel on Vietnami sõja veteran, kes astus armeesse vabatahtlikult.
See kogemus kulub Hagelile marjaks ära, sest nagu Süüria president Bashar al-Assad on öelnud, ootab USAd rünnaku korral ees uus Vietnami sõda. Tõsisemal noodil teeb see fakt Hagelist aga esimese kaitseministri, kes on kaitseväes teeninud.
Süüria naabritest saab Hagel loota Türgi, Saudi Araabia ja Iisraeli toetusele, need riigid on erinevalt Saksamaast toonitanud vajadust sekkuda sõjaliselt ning osaliselt relvastada mässulisi. Tõsi, kolmel riigil on mängus omad huvid.
Türgi jagab Süüriaga pikka maismaapiiri, Saudi Araabia jaoks on opositsiooni näol tegu sunniitidest usuvendadega ning Iisrael üritab tõkestada Liibanonis paikneva Hezbollah’ tegevust. Ent just araabia maade ning Araabia Liiga toetus on USA-le oluline, et vältida selliseid tagajärgi nagu Iraagi sõjas.
Samal ajal on tarvis leida sõjale poolehoidu kodus. President George W. Bushi ametiajal ette võetud sõjad Afganistani ja Iraagi vastu on Ameerika rahva selliste ettevõtmiste suhtes skeptiliseks muutnud.
Esindajatekoja spiikri John Boehneri sõnul peab konsulteerima Kongressi kõigi liikmetega ning otsustama läbipaistvalt. Samuti on tarvis plaani rahvale selgitada. Olenemata Hageli enda diplomaatilistest väljaütlemistest on mitmed USA kõrged ametnikud andnud mõista, et ameeriklased võivad sõjaretke üksi ette võtta.
Analüütikud ei usu, et pärast seniseid jõulisi väljaütlemisi taganeks USA valitsus oma plaanist. Rünnaku õigustamiseks lubasid ameeriklased lähiajal avalikustada luureinfo, millele seni toetutud on, väitmaks, et just Süüria režiim oli keemiarünnaku taga.