Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor

FOTO: Erakogu

Teisipäeval (27.08) Postimehes avaldatud artikkel «Tervishoiu personalikriis võib avada meditsiinierialade uksed» arutles minister Taavi Rõivase kava üle suurendada järgmistel aastatel järsult vastuvõtuarve kõrgkoolide arsti ja õe põhiõppe õppekavadel, et vältida tervishoiutöötajate põua süvenemist Eestis. Rõivase saadetud ettepanekus Haridus-ja Teadusministeeriumile on õppekohtade arvu suurendamise kõrval toodud välja ka vajadus arendada välja stipendiumite süsteem tervishoiutöötajateks õppijate motiveerimiseks.

Samas on vastuvõtuarvude tõstmine ja stipendiumide süsteemi välja töötamine ainult üks osa tervikust ja selle rõhutamine võib üldpilti moonutada. Kõrgkoolidel on tegevuskavad, kus on määratletud rahvusvahelistumine ehk  õppijate ja töötajate kogemuste omandamine mõnes teises riigi. Sellest ei saa enam üle ega ümber, et meie õppija ei ole enam ainult meie oma, vaid ta liigub Euroopas ja teistes riikides, vaatab ringi ja peale lõpetamist ootab teda Euroopa tööjõuturg, mille üheks osaks on Eesti.

Tervishoiutöötajate põud on meie ühine mure, mis vajab läbimõeldud lahendusi kõigilt osapooltelt. Tasub mõelda selle üle, kas õdede õppe vastuvõtu kasv siiski tagab meile automaatselt ka soovitud arvu tervishoiutöötajaid. Usun, et lõpetajate Eestisse jäämise motiveerimiseks tasub tõsiselt kaaluda ka stipendiumisüsteemi arendamist, kuid unustada ei tohi, kus me maailmakaardil asume.

Suur osa õenduse üliõpilasi toetavad stipendiumi ideed

Kuna stipendiumide teema on olnud aktuaalne juba mitu viimast aastat, viisime 2012. aasta sügisel Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õeks õppijate seas läbi küsitluse, kus uurisime nende valmisolekut jääda määratud ajaks Eestisse ja saada õpingute ajal stipendiumi. Küsitlusele vastas 1047-st üliõpilasest 359. Uurisime neilt, et kui üliõpilastel oleks kogu õppeperioodiks võimalik taotleda vabatahtlikkuse alusel stipendiumi, mille saamiseks sõlmitaks õppijaga leping, mis kohustab teda pärast lõpetamist töötama Eestis või tagastama stipendiumi-programmist saadud vahendid, siis kas sellistel tingimustega oldaks nõus lepingut sõlmima.

Tulemustest selgus, et 61% vastanutest oleksid nõus nimetatud tingimustel stipendiumi taotlema, leides, et vabatahtliku stipendiumi näol on tegu väga hea variandiga ning loomulikult ollakse nõus pärast kõrgkooli lõpetamist panustama Eesti tööjõuturul omandatud kutsealal. Vastanutest 39% ei oleks nõus nimetatud tingimustel stipendiumi taotlema ja kataksid õpingutega kaasnevad kulud pigem selles osas ise.

Üliõpilased muretsevad palga ja töökorralduse pärast

Meie uuringust tulid selgelt välja ka õeks õppijate mõtted ja mured tuleviku osas. Üks vastanu kirjutas: «Noortele õdedele võiks see (leping toim.) kohustus olla, kuna nad õpivad enamus seda ametit ainult selleks, et välismaale minna! Eestis töötamise kohustuslik aeg võiks olla 3 aastat. Ma arvan, et muidu ei tulda seda ametit õppima, kuna õppimise aeg on ju ka üsna pikk.»

Muret tuntakse selle üle kui suur saab olema tulevikus õdede palk. «Kui see eriala on nii väärtuslik, et pärast selle omandamist kohustada mind mitu aastat Eestis töötama, siis peaks makstama ka selle eriala väärilist palka, mis ei ole kohe kindlasti miinimumpalk,» kirjutab õenduse üliõpilane küsimustikus.

Samas tõdevad küsitlusele vastajad ka seda, et vägisi kedagi kinni hoida ei ole võimalik ning paljud õed lahkuvad Eestist mitte ainult palga, vaid töökorralduslike probleemide tõttu, sest töötada tuleb topeltkoormustega. «Tööandjad peaksid koormused ja kohustused üle vaatama, kui nad ei taha õdedest ilma jääda! Niisama ei lähe keegi sinna välismaale, ikka olude sunnil!»

Seda, millised otsused rakendust leiavad, kogeme tõenäoliselt juba varsti. Me ei tohi hetkekski unustada, et meie õppijad teevad otsuseid juba praegu vastavalt sellele, millisel kursusel õpitakse. Selge on see, et meil on olemas motiveeritud lõpetajad, vajame nüüd tarkade lahenduste võimalikult kiiret käiku andmist.  Lihtsalt inimestena võiksime aga alustada sellest, et ütleme tervishoiutöötajatele, et nad on meile väga vajalikud, positiivne tagasiside on väga võimas motivaator!