Siim Kiisler: tuhanded külad, tuhanded talud

Siim Kiisler Foto: Toomas Huik

Enamiku muutmist vajava 30 000 kohanime puhul on tegemist tehniliste objektide või õigekirja parandamisega, kirjutas regionaalminister Siim Kiisler oma blogis.

Eesti Päevaleht kirjutas nädalapäevad tagasi, et kurjad nimekupjad on asunud tegutsema ja tahavad 30 000 talul nimed poolvägisi ära muuta. Nii püstitatuna on teema arusaadavalt intrigeeriv. Ja sama arusaadavalt tundub see ogarusena ning tekitab küsimusi, kas riigil tõesti millegi targemaga tegeleda ei ole. Katsuks sellesse pisut objektiivset selgust tuua.

Esiteks – ülekaalukas enamus neist 30 000 kohanimest on tegelikult tehnilised objektid (teed, mastid, alajaamad), millest igaühel on ka mingi nimetus kuskil andmebaasis, kuid tavalise inimese elu ei mõjuta need karvavõrdki.

Niisamuti peaks emotsionaalset laengut pisut maha võtma teadmine, et valdavalt on tegu tehnilist laadi õigekirjaprobleemidega (suur- ja väiketähe, side- ja mõttekriipsu, võõrtähtede ja numbrite, kokku- ja lahku kirjutamine, täht- ja numberlisandite kasutamine jmt). Selliste vigade kordategemist vaevalt et keegi väga taunib. Seda teiseks.

Ja kolmandaks ütleb meie kohanimeseadus, et kohanimed on eestikeelsed ning seaduse eesmärk on neid kaitsta. Ka seda põhimõtet vaevalt et keegi väga vaidlustab. Eriti, kuna seadus ütleb ka, et lubatud on aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid. Just nende alla saab liigitada ka vanas kirjaviisis olevad talunimed, mida nende 30 000 parandamist või täpsustamist vajava kande hulgas tuhatkond.

Aga nagu ikka, on saatan kinni detailides ja kui detailid kohtuvad liigse agarusega, on tulemuseks üks segapuder. Ja mingi osa ajalooliste talunimede puhul ongi paraku läinud nii, et kohalikud omavalitsused on automaatselt inimestele kirjad välja prõmminud.

Selle asemel võiks aga hinnata, kas tänapäevastele õigekeelsusnõuetele mittevastav kohanimi on piirkonna aja- või kultuurilugu silmas pidades põhjendatud. Kohalikud omavalitsused teavad kohalikke olusid kõige paremini ja ilmselgeid asju ei pea ilmtingimata inimeste käest kirjalikult üle küsima. Ma ei pea sellist asjatut halduskoormuse panemist inimeste õlgadele õigeks. Saatsin sellesisulise märgukirja täna [eile - toim.] ka kõikidele omavalitsustele.