/nginx/o/2016/06/01/5459293t1h7264.jpg)
/nginx/o/2012/02/29/989230t1h872e.jpg)
Riigikogu liige Marianne Mikko (SDE) ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi meeskoka konkurssi kommenteerides, et soov koolis töötavate meeste arvu suurendada on õige, kuid antud juhul on idee maitsetu teostusega naisi solvatud.
Marianne Mikko meeskoka otsingutest: kahetsusväärne maitsetus, naistel on põhjust solvuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor tahab parimat oma kooli õpilastele, aga välja kukub nagu alati sellistel puhkudel Eestis: naistel on põhjust solvuda.
Ma olen nõus direktori murega, et meie koolides töötavad lõviosas naised. Nii nagu direktor Hendrik Agurit, nõnda ka mind teeb rahutuks, et paljud eesti poisid puutuvad oma kasvueas kokku pigemini nö õrnema soo kui nö tugevama soo esindajatega. Sestap tunnustan direktorit tema loogikas, et kooli tuleb tuua rohkem mehi.
See aga, kuidas ühe Eesti vanima kui mitte kõige vanema kooli juht kutsub tööle meeskokka, on vaimuvaene. Ei päästa ka direktori lausutud päästev lause, et just provokatiivses võtmes võiks Gustav Adolfi gümnaasium endale saada toreda noore meeskoka. Seaduse silmis pole töödel sugu, mis tähendab, et alla kriipsutada, mis soost peab kokk olema, on seadusega selgelt vastuolus.
Ühiskonnale saadetud signaal pole aga mitte lihtsalt naiskokki kui «kurje ja ükskõikseid tädisid» alavääristav, vaid see oma olemuselt taastoodab soolist stereotüüpi koolikokast. Tegelikult reedab koolidirektor oma kolme sõnaga nagu «ükskõikne alamakstud kokatädi» rohkem kui ta tahaks. Sellise ütluse taga peitub Eesti üks viimasel ajal palju arutatud probleeme: sooline palgalõhe.
Direktor annab teada, et tema kooli «Jamie Olivier» võib loota telestaari palgale. Siinkohal tahaksin teada, mis on teinud naiskokkadest «ükskõiksed kurjad tädid». Kas tõesti koolikokad oleksid jätkuvalt – nagu meesdirektor tavatses väljendada – «ükskõiksed ja kurjad», kui nad oleksid paremini makstud? Kas rahakott selles mängus pole mitte direktorihärra käes? Sestap ma küsingi, mis õigusega maksab direktor naiskokale vähem ja meeskokale ilmselgelt rohkem? Kas pole siin järjekordselt tegu Eesti meesjuhi tüüpilise arusaamaga, et tema alluvuses töötav naine peabki saama vähem töötasu kui sama tööd tegev mees?
Kui võtta kogu see kahetsusväärne maitsetus kokku juriidilise kiretusega, siis tõsi, rikutud on nii põhiseadust kui ka soolise võrdõiguslikkuse seadust.