Juhtkiri: läbipaistmatu konkurents

Air Balticu lennuk. Foto: Toomas Huik / Postimees

Loomulikult rõkkab reisija süda rõõmust, kui ta saab osta odavama lennupileti. Ja seda igal ajal, mitte ainult praegu. Nii polegi midagi imestada, et lätlaste Air Baltic reisijarekordeist teatab, sel ajal kui Estonian Air oma turuosa kaotab. Konkurents on konkurents ning turg paneb asjad paika. Kes oma hindu allapoole korrigeerida ei suuda, peab kõrvale astuma. Imelihtne.

Ent sageli on mündil ka teine pool ja lennunduses on mündi teine külg sama oluline kui esimene külg. Seda enam, et Vilniusega juhtunu paneb küsima, kas tegemist on ikka ausa konkurentsiga.

Nimelt lõppes Läti Air Balticu ja Leedu rahvusliku lennufirma FlyLALi omavaheline mõõduvõtmine viimase pankrotiga ning nüüd peetakse Vilniust üheks täbaraima lennuühendusega pealinnaks Euroopas.

Seda saatust tahaks Eesti kindlasti vältida. Sest õige on ju see, et nii investorid kui ka turistid eelistavad otselende ning mida vähem otselende, seda suurem on ääremaastumise oht, mis omakorda takistab majanduse arengut. Sellele on juba viidanud ka Eesti Välisinvestorite Nõukogu oma pöördumises peaministrile. Pealegi pärsib rõõmu odavatest lennupiletitest väljavaade, et turuliidriks tõusnuna ei pruugi hinnad enam samaks jääda.

Juba praegu ei saa Estonian Airi kulude struktuuri vaadates neid suisa liiakasu võtmises süüdistada. Samas on Air Baltic väga kitsi oma majandustulemusi avalikustama. Kui Air Baltic püüab Estonian Airi tõepoolest odavate hindadega turult lahkuma sundida, nagu kahtlustatakse, või vähemalt olulist turuosa üle võtta, siis võib olla üsna kindel, et pärast konkurendi põlvili surumist hakkavad hinnad ka reisijate jaoks kasvama. Sest tõepoolest, miks peaks muidu olema piletid Tallinnast algavatele reisidele kolmandiku võrra odavamad kui samadesse sihtkohtadesse Riias? Riia ja Tallinna vahe pole lennunduse mõistes ju nii suur.

Niisiis, kogu Air Balticu ümber toimuv ei jäta muljet ausast konkurentsist. Paraku ei saa Estonian Air loota omamaiste lennureisijate patriotismile või välismaiste lennureisijate soovile lihtsalt lennata Eesti Õhuga. Kõik otsivad mugavamat ja odavamat võimalust ning kirjadel lennuki küljel on seejuures üsna vähe tähtsust.

Pigem tuleks riigil Estonian Airi ja Tallinna Lennujaama ühe omanikuna käimasolevasse protsessi hoolikalt süveneda. Kui tegemist on ausa konkurentsiga, tuleb ärimudelites korrektiive teha; kui ei, tuleb keelatud võtete kasutamist takistada. Tallinn ei taha ju käed rüpes Vilniuse saatust ootama jääda.