Kadri Inselberg: leiutajate ajastu

Kadri Inselberg. Foto: Liis Treimann

Ettevõtte asutamine pole tõenäoliselt kunagi olnud nii lihtne kui Eestis praegu – sissemakset ei ole vaja ja äriühingu võid registreerida kodus arvuti taga. Samas pole äriidee väljamõtlemine olnud kunagi nii raske kui tänapäeva globaalses ärimaailmas, kus esimese hooga tundub, et kõike on juba tehtud ja nähtud. Turul ei ole enam nišše, mida üles leida. Nišid tuleb endale ise luua.

Täiesti uute toodete-teenuste loomine ja arendamine võtab aga aega, mida avalik arvamus noortele ettevõtjatele sageli anda ei raatsi. Sõnaühend start-up või idufirma paneb ikka veel paljud silmi pööritama – muudkui pumpame investorite ja riigi raha toetustena sisse, aga käivet, rääkimata kasumist, ei tule ega tule.

Kuid nagu ingelinvestor Herty Tammo hiljuti Postimehele antud intervjuus ütles: uutesse ettevõtetesse investeerimisel peab kannatust olema, need ei tasu peaaegu kunagi ära enne viie aasta möödumist.

Eile kirjutasime 2006. aastal start-up’ina alustanud ettevõttest Guardtime, mille käive ulatus mullu veel napi 500 000 dollari kanti, kuid sel aastal ennustab tegevjuht juba kümme korda suuremat käivet. Kusjuures nende ajatempliteenus on teadaolevalt maailmas ainulaadne. Täiesti uue teenuse ja tehnoloogia arendamine võtabki aega, raha ja kannatust, ent kui see tööle hakkab, võib sisse tuua miljoneid.

Fits.me kaubamärgi all virtuaalse proovikabiini tehnoloogiat müüv OÜ Massi Miliano, millest on aastate jooksul juba tüdimuseni palju räägitud, aga siiani polnud veel müüki taha saadud ja eestimaalaste usk nende imetehnoloogiasse hakkas kaduma, on samuti toote lõpuks valmis saanud ja kasvatas mullu käibe juba pea kahe miljoni euroni. Aastaga toimus suisa sajakordne hüpe.

Nii et kui Hans H. Luik ütleb, et noortel ettevõtjatel pole alfaisase jõudu, siis minu arvates on ikka küll. Kuidas muidu panna kogu oma aeg, ressursid ja usk tootesse või teenusesse, mille edu või ebaedu pole kuidagi võimalik ette ennustada, kuna seda pole lihtsalt enne kunagi eksisteerinud?

Kuidas teha müügitööd teenusele, mida keegi pole kunagi enne isegi ette kujutada suutnud? Kuidas vallutada sellega rahvusvahelist turgu, kus kehtivad teised kultuurinormid ja ettevõtete jutule on raske saada? Kuid tehnoloogiafirmadel on välisturgudele laienemine juba DNAsse kirjutatud, kuna Eesti mikroturust ei piisaks tehnoloogia arendamise tasateenimiseks iialgi.

Muidugi on start-up’idesse uskumine ja investeerimine riskantne tegevus, kuid nagu mitmed tublid Eesti noored on tõestanud, tasub ennast sageli kuhjaga ära.