Juhtkiri: Eesti tunnustus vastuolulisele poliitikule

Eile Tallinnas avatud Boriss Jeltsini bareljeef on väärikas viis meenutada Venemaa riigitegelast, kes on Eesti lähiajaloos mänginud olulist rolli.

 Jeltsin ei olnud mingi kompromissitu demokraat ega veendunud vabadusvõitleja, kes tegi oma poliitilise karjääri jooksul paljugi taunitavat. Tema enamasti pragmaatilised otsused sillutasid eelkõige ta oma teed Venemaal võimu juurde, kuid samas oli ta mitmel puhul abiks ka meile.

Nõukogude Liidu lõpuaastail valitses Moskvas de facto kaksikvõim, mida jaotasid omavahel Venemaa etteotsa tõusnud Jeltsin ja Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov. Lääneriikide diplomaatia laveeris nende vahel, toetades küll Balti riikide vabaduspüüet, kuid samas hoidudes paati kõigutamast.

Me mäletame õigusega, et Jeltsini visiit Tallinna 1991. aasta jaanuaris pakkus Eestile, Lätile ja Leedule tol ajahetkel hindamatut toetust. Telepilt sellest, kuidas Nõukogude tankid Vilniuses inimestest üle sõidavad, oli rahvast põhjalikult šokeerinud.

Jeltsini pöördumine rahvuskaaslastest sõjaväelaste poole sisendas lootust, et vägivald ei laiene. Tallinnas koos Balti riikidega tehtud ühisavalduses vastandas Jeltsin end teravalt Gorbatšovile, mis toona nõudis mehisust ja sirget selga.

Augustiputši ajal 1991 tegutses Jeltsin kindlalt ja otsustavalt reaktsioonilise pöörde mahasurumiseks. Pilt võidukast Jeltsinist Moskvas tanki peal putši hukka mõistmas on elavana meist paljude mälus. Jeltsin on see Venemaa president, kes viis Eestist välja Vene väed – olgugi et sellele eelnes pikk diplomaatiline piikidemurdmine.

Jeltsini tegevus ja seisukohad Kremli pärisperemehena kinnitavad tema vastuolulisust. Ühelt poolt pole Venemaal ei varem ega hiljem olnud nii palju demokraatiat kui Jeltsini ajal. Kuid ka meedia- ja poliitiliste vabaduste piirangute lätted on tema valitsusajas. Jeltsini võimuladvik leidis ja edutas võimule Vladimir Putini. Tšetšeenias peeti Jeltsini ajal verist sõda.

Seepärast on igati mõistetav, et Jeltsinile mälestusmärgi püstitamise mõtte vastu kõlas Eestis palju kriitilisi noote. Samas on rõhutanud Jeltsini vastuolulisust poliitikuna ka need 39 Eesti ühiskonnategelast, kes tegid mullu veebruaris ettepaneku tema mälestuse jäädvustamiseks Tallinnas.

Ses mõttes on oluline, et nii mälestusmärgi vorm – bareljeef, aga mitte näiteks hiiglaslik monument –, kui ka asukoht – Patkuli treppidel, mitte näiteks Toompea lossi seinal – kannavad kohast tähendust. Austame Jeltsini rolli meie taasiseseisvumisel, kuid meie tähelepanu talle pole ega peagi olema hardusest nõretav.