Andres Einmann: kosuv õllekultuur

Andres Einmann Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti õlleturgu valitsevate suurtootjate kõrvale on tekkimas lootustandvaid käsitööõlle pruulijaid. Kodumaine õllekultuur kosub pärast aastaid kestnud paigalseisu.

Kolm Eesti Õlletootjate Liitu kuuluvat ettevõtet omavad 90 protsenti Eesti turust. Ka mujal maailmas valmistavad suurtootjad enamiku kogusest, kuid mitmes pika õlletraditsiooniga Lääne-Euroopa riigis küünib väiketootjate käsitööõllede osa kümne protsendini õlleturust, Eestis jääb see praegu kaugelt alla ühe protsendi.

Lähiajal on Eestis oodata kolme uue käsitööõlle pruulikoja valmimist. Aasta algusest on Tallinnas Nõmmel registreeritud käsitööõllede tootja valmistanud väiksemaid partiisid, mis on leidnud head vastukaja.

Seni laenatud anumates õlut tootnud ettevõte loodab aasta lõpuks tööle saada oma õlletehase. Et väiketootja suudab pakkuda hea kvaliteediga õlut, näitab ka see, et Briti suursaadik Chris Holtby pakkus tänavu juunis kuninganna sünnipäeva puhul korraldatud vastuvõtul külalistele just sellesama väiketootja õlut.

Kaks väiketootjat on lubanud alustada õlletootmisega sügise hakul ja jõuda turule veel tänavu. Õlletootmise plaanidest on teada andnud veel mitu väikeettevõtet.

Ka Eesti suurtootjate panust õllekultuuri arendamisse ei tasu alahinnata. Suuremad muudatused toimusid siiski paari­kümne aasta eest, kui tootjad tulid turule nõukogudeaegsetest õlledest palju kvaliteetsemate toodetega.

Nii mõnigi Eesti suurtootja õlu on saavutanud rahvusvahelistel konkurssidel häid tulemusi. Väiketootjad ei hakka kunagi märkimisväärselt ohustama õllehiidude majandustulemusi, rääkimata nende eksistentsi ohustamisest.

Loomulikult tahavad kasumit ka väiketootjad. Väiksem toodangu maht ja õlledesse lisatav suurem komponentide hulk tõstavad käsitööõllede hinna kõrgeks. Väikepruulikodade omanikud on tunnistanud, et raha nende tegevus sisse toob, aga lootust miljonäriks saada pole.

Õllevaliku laienemine ei tähenda automaatselt seda, et eestlaste niigi kõrge alkoholitarbimise tase saab uute toodete näol veelgi hoogu juurde. Pigem võib see kaasa aidata Terve Eesti SA kampaaniale «Joome poole vähem». Kui õllesõber valib poest harjumuspärase asemel kolm-neli korda kõrgema hinnaga käsitööõlle, saabki ta sama raha eest alkoholi mitu korda vähem.

Eestlased on uhked lõunanaabritest kiirema arengu üle, kuid õlletootmise mitmekesisuselt oleme Lätist ja Leedust selgelt maha jäänud. Euroopa õlleentsüklopeediat koostanud kirjanik Tim Webb oli paari aasta eest Eestis käies kuuldavasti väga imestunud, et siin puudub mitmekesine õllekultuur nagu Lätis ja Leedus. Väiketootjate turuletulek näitab, et Eesti õllekultuur on hakanud kosuma.