Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamine 23. augustil 1939. Molotov istub ees keskel, Ribbentrop seisab tema selja taga.

FOTO: Repro

Kaitseminister Urmas Reinsalu kirjutab tänasel Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval ja totalitarismi kuritegude mälestuspäeval Postimehe arvamusportaalis, et tähtis on rääkida ajaloost ausalt.

Sel nädalal küsiti minu käest, kas poleks mitte aeg lõpetada meie rahva ajaloos toimunud tragöödiate meenutamine ning mälestushetkede, nagu see siin, korraldamine. Jäin selle üle mõttesse. Meenutasin kaotusi, mida on pidanud üle elama kõik Eestis elanud rahvad Teises maailmasõjas Eestit okupeerinud kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa totalitaarsete režiimide tõttu.

23. augustil 1939 kirjutasid NSVLi välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop alla vastastikuse mittekallaletungilepingu, mis käivitas Teise maailmasõja. Dokumendi ühe salaprotokolliga määrati Eesti NSVLi mõjusfääri. Selle Eestit puudutav osa oli üsna napp. Tsiteerin: Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVLi huvisfääride piiri. Tsitaadi lõpp.

Niisiis me vaatame täna siin tagasi dokumendile, mis oli küll üsna napilt sõnastatud, kuid milles fikseeritud kokkulepe muutis Balti riikide ning Poola ajalugu ning nende riikide rahvaste käekäiku. Meie riikide loomulik areng katkes, keerates terveks ajajärguks teise suuna.  Praegu tegelevad meie riigid ikka veel ajaloos tehtud vigade parandamisega nende kahjustuste parandamisega, mis riikidele tehti.

Winston Churchill on MRPga Eestile, Lätile ja Leedule määratud saatusest kirjutanud: nüüd sööstis Nõukogude valitsus ammugi küdenud viha ja taltsutamatu isuga oma saagi kallale. Tuntud meetoditega viidi läbi kõigi kommunismivastaste ja venevastaste elementide raevukas likvideerimine. Suur hulk inimesi, kes kakskümmend aastat oli elanud vabaduses oma kodumaal ja esindas nende rahvaste enamikku, kadus jäljetult. Tunduv osa neist küüditati Siberisse, ülejäänud sattusid veel kaugemale. Selline oli see niininetatud vastastikune abistamine tegelikkuses. Tsitaadi lõpp.

2009. aasta aprillis võttis Euroopa Parlament vastu otsuse kuulutada päev, kui 1939. aastal natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa sõlmisid Molotovi-Ribbentropi pakti, totalitarismi kuritegude mälestamise päevaks.  Selle sammuga andis Euroopa oma hinnangu nende režiimide tegevusele ning alles nüüd võib öelda, et tõmmati joon, millega tähistatakse ühe ebameeldiva ajastu ka moraalselt lõppenuks. Euroopa Parlament kutsus oma otsusega liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana.  Seega - minevik pole ainult minevik. See on ka õppetund tulevikuks.

MRP läbi kannatanud rahvad on võitlust ajaloo valgete laikudega pidanud üsna kaua – inimesed pingutasid selle avalikustamise ja hukkamõistmise nimel aastakümneid.  Salaprotokolliga tehtud ülekohtu avalikustamine ja selle tunnistamise taotlemine aitasid avada teed meie rahvusliku eneseteadvuse kasvule ja lõpuks ka iseseisvuse taastamisele. Balti kett koos murranguliste sündmustega Poolas, Ungaris, Ida-Saksamaal vallandas kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas, tõid kaasa piiride avamise Ungari-Austria vahel, Berliini müüri langemise ja sametrevolutsiooni Prahas.

Nii et tõde teebki vabaks. See võikski ehk olla aastakümnete eest toimunu sõnum tänapäeva - me ei tohi lasta end heidutada, vaid peame julgema enda eest seista ning kaitsma iseenda ja ka teiste rahvaste vabadust, kellelt seda röövida püütakse.