Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra online-väitlemas

FOTO: Anni Nöps

Tegelike tublide, toodangut andvate mahetootjate toetused võiksid olla kordades suuremad, mahe-teesklejatele aga ei tasuks toetust üldse maksta, selleks soovitab Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra tänase online-väitluse lõppsõnas mahetoetused siduda ainult toodanguga. 

Tavapõllumeestel pole midagi mahetootmise vastu, kuid mõlemad tootmisviisid on äri ja ebavõrdset konkurentsi toetuste näol pole mõtet tekitada. Mahetootjatel on väga suur sõltuvus toetustest – 2011. aasta FADN andmetel moodustavad tavatootjatel toetused kogutoodangu suhtes 22,4 protsenti ja mahetootjatel 70,3 protsenti.

Teen ettepaneku siduda mahetoetused ainult toodanguga – kui müüd mahepiima või sellest toodetud kaupa, saad toetusi ainult selle pealt. Kui müüd maheliha, siis toetuse saamise tingimuseks on selle tõestatud müük. Samuti mahevilja puhul. Kui toodad aga mahepiima ja see lähed samasse katlasse tavapiimaga, ei peaks maksumaksja seda kinni maksma.

Tegelike tublide, toodangut andvate mahetootjate toetused võiksid olla kordades suuremad, mahe-teesklejatele aga toetust mitte maksta.

Maailma rahvastik kasvab FAO hinnangul 6,9 miljardilt inimeselt 2010. aastal 8,3 miljardi inimeseni 2013. aastal ja 9,1 miljardi inimeseni 2050. aastal. 2030. aastaks ennustatakse toidu tarbimise kasvu 50 protsenti ja 2050. aastaks 70 protsenti. Olen nõus, et see ei tähenda toidu tootmise 70-protsendilist kasvu, kui suudame vähem raisata. FAO andmetel läheb igal aastal raisku 30 protsenti (1,3 miljardit tonni) maailmas toodetud toidust.

Seega – kui suudame vähendada toidu kadusid (nii raiskamist kui koristus-käitlemise kadusid) – on ikkagi vaja järgmise 40 aasta jooksul toota tänasest märkimisväärselt enam toitu. Arvestades, et mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses on saagikus ca poole väiksem, jääksime maailma rahvastiku toitmisel hätta. 2011. aasta FADN andmetel oli mahepõllumajandusettevõtetes nisu keskmine saagikus 1510 kg/ha ja tavaettevõtetes 3020 kg/ha.

Eelistage ikka Eesti toitu ja kui rahakott kannatab, siis loomulikult ka mahetoitu!

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud. Jääb oodata veel vaid kohtuniku seisukohta!

Online-väitlus valmis Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles kolmas pikemast euroliidu-teemaliste väitluste sarjast.