Silvia Lotman

FOTO: Valimised

Põllumajandustoetusi tuleb rohkem suunata elurikkuse säilitamiseks ja mahetootmiseks, leiab tänases online-väitluses Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra kaitseb vastupidist seisukohta.

Lugege mõlema osapoole avakõne ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

Jaan Sõrra.

FOTO: Tairo Lutter

SILVIA LOTMANI AVAKÕNE

Toetused mahepõllumajandusele ja elurikkusele

Põllumajandustoetusi tuleks rohkem suunata mahepõllumajandusse ja elurikkuse säilitamisse: see on pikas perspektiivis kasulik nii majandusele, inimeste tervisele kui ka loodusele.

See on pikas perspektiivis majandusele kasulikum. Maailma toidutootmine seisab vastamisi suurte väljakutsetega: sõltuvus naftast ja järjest raskemini kättesaadavatest fosforväetistest, mille varud on vähenemas. Suurenevaks probleemiks on ka maapiirkondade hääbumine ja halvenev looduslik keskkond, mis seni on toidu tootmist taganud - muldade hapestumine, veekogude reostumine ja vee kättesaadavuse vähenemine, kasvuhoonegaaside õhku paiskamine, paljude kasulike putukate kadumine.

Samas kasvab tarbijate teadlikkus ning nõudlus keskkonnasõbraliku ja eetiliselt toodangu järele. Mahepõllumajandus on kiiresti kasvav majandusharu kogu maailmas, ökotoiduturg on viimasel kümnendil kasvanud üle 10 protsendi. Mahepõllumajandussektori väärtuseks Euroopas on hinnatud üle 14 miljardi euro.

Suunates põllumajandustoetused mahepõllumajanduse arengusse, arendame välja tulevikku suunatud majandussektori.

See võimaldab inimestel tarbida puhast kohalikku toitu ning viibida terves elukeskkonnas. Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud haigused on tänapäeva ühiskonnas vaieldamatult suur probleem. See on riikidele üha suurem ja kulukam sotsiaalmajanduslik väljakutse. Tervislik mahetoit aitab ära hoida tasakaalustamata dieedist ning erinevatest allergeenidest tingitud haigusi, lisaks vähenevad mürkkemikaalide kasutamisest tingitud ohud.

Mürkide kasutamine põllumajanduses toob kaasa mitmeid probleeme (vt Roy Strideri kirjeldusi eelmisel aastal juhtunust). Vaid mahepõllumajanduse süsteemse arendamisega saame tagada tulevikus sellise toiduturu ja elukeskkonna, kus mürkkemikaale ei kasutata.

Säästlik põllumajandus säilitab Eestile omast looduslikku mitmekesisust ja maastike ilu. Tänapäeval kasutatakse põllumajanduses mürkkemikaale, kuivendatakse ja muudetakse maastik ühetaoliseks, kasvatatakse sadadel hektaritel samu kultuure ning kurnatakse mulda. Meile omane maastik koos paljude liikide elupaikadega on lahutamatult seotud traditsioonilise kõrge loodusväärtusega põllumajandusega. Põllulindude seire Eestis näitab, et mahemaadel on lindudele oluliselt paremad tingimised (vt nt PMUK 2012. a aruanne). Sidudes toetused elurikkuse vajadustega tagame, et Eesti loodusrikkusest saaksid osa ka tulevased põlved.

JAAN SÕRRA AVAKÕNE

Toetused põllumeeste investeeringuteks

Põllumajandustoetused peavad tagama Eesti isevarustatuse, põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja ekspordi ning vähemalt sama suure maksude laekumise riigieelarvesse.

Järjest suureneva maailma elanikkonna toitmiseks tuleb toidutoodangut oluliselt suurendada – see on ainus viis näljahäda võitmiseks. Väidan, et Eestis pole probleemiks halvenev looduslik keskkond – ei muldade hapestumine, veekogude reostumine, ammugi mitte vee kättesaadavuse vähenemine ning paljude kasulike putukate kadumine. Meil kasutatakse mineraalväetisi ELi keskmisest kolmandiku ja taimekaitsevahendeid vaid veerandi võrra. Enamus meie põllumeestest on ühinenud keskkonnasõbraliku majandamise meetmega ja peavad oma töös loodushoidu prioriteediks.

Meie elatustase ei võimalda enamikul mahetoitu osta. Selle tootmisel on väga olulised mahetoetused. Väidan, tuginedes vestlustele paljude mahetootjatega, et ilma toetusteta mahetootjad majanduslikult hakkama ei saaks.

Eesti põllupinnast on statistika andmetel mahe 14 protsenti, kuid toodangut antakse vaid 0,5 protsenti. Meil on väga tublisid mahetootjaid, kui palju ka mahetootmise teesklejaid, sest toetus ei ole seotud toodanguga. Väidan, et kui kogu Eesti oleks nõiavitsa viibutusel homsest mahe, siis väheneks meie toidutootmine 95 protsenti ja tuleks nälg või peaksime hakkama tarbima teiste riikide toidu.

Väidet, et Eestis toodetud tavatoit on ebatervislik, peab tõestama. Kui see nii on, peaks riik rakendama meetmeid, et kõik saaksid vastuvõetava hinnaga tervislikku toitu.

Kõik toetused tulevad maksumaksja taskust. Väidan, et 0,5 protsenti toodangu pealt on maksutulu väga väike. Äriregistri 2011. a andmetel andis aga 50 suurima põllumajandusmaaga ettevõtet tööd 2509 töötajale. Tööjõumakse maksti kokku 11,2 miljonit eurot. Võrdluseks said need ettevõtted 2011. a ühtset pindalatoetust 9,58 miljonit eurot. Nendest maksudest tulevad ju ka meie õpetajate-arstide palgad ja vanurite pensionid.

Põllumajandustootmine on äri – põllumeestele tuleb piirangute tõttu saamata jääv tulu kompenseerida ja toetada investeeringuid rekonstrueerimata loomakasvatushoonetesse.

Eestis praktiliselt uusi kuivendussüsteeme ei ehitata ja selleks pole ka vajadust. Iga põllumees peab jälgima külvikorda, kus on välistatud sadadel hektaritel samade kultuuride kasvatamine. See põllumees, kes mulda kurnab, võib oma pankrotile ise alla kirjutada, sestap kasutatakse väga palju sõnnikut ja liblikõielisi taimi. Kui tõestatakse, et põllumees kahjustab kõiki keskkonnanõudeid täites ikkagi loodust, tuleb neid nõudeid karmistada nii Eestis kui ELis. Kõik keskkonnaalased piirangud tuleb põllumeestele kompenseerida.

Väidan, et keskkonnaseisundi parandamiseks on ülioluline investeerida rekonstrueerimata loomakasvatushoonetesse. Uues maaelu arengukavas (MAK) on investeeringutoetusteks võrreldes käimasolevaga 30 miljonit eurot vähem. Ainuüksi piimalehma- ja noorkarjalautade investeeringuvajadus on 380 miljonit eurot, lisaks on vaja investeeringuid sigalate ja lihaveiselautade uuendamiseks. Nende investeeringute tegemata jätmine halvendab oluliselt keskkonnaseisundit. Põhivahendeid hektari kohta on Eestis 2011. a FADNi andmetel 1767 euro väärtuses, ELis keskmisena aga üle 7000 euro. Need arvud viitavad meie põllumeeste suurele investeerimisvajadusele.

SILVIA LOTMANI VASTUREPLIIK (Lisatud kell 10.50)

Maailma elanikkonna toitmiseks ei tule toidutootmist oluliselt suurendada, kuna  näljahäda on tingitud  toidu ebavõrdsest jaotamisest ja suurest raiskamisest: pea pool maailma toidutoodangust läheb prügikasti. Kogu põllumajandussektor Eestis sõltub toetustest, seetõttu tuleb valida, kuhu need suunata.

Eestis on küll mitmekesine loodus, kuid olukord on halvenemas. Riigikontrolli 2010. a auditist ilmneb, et põhja- ja pinnavee kvaliteet on halvenenud põllumajanduse tagajärjel, kuna paljud tootjad ei järgi hea põllumajanduse tavasid ning puudub tõhus järelevalve. Seire näitab, et 1/3 kodumaiseid toidutooteid sisaldab pestitsiidide jääke.

Mahemajandus on kasvav sektor ka Eestis: kui 2010. a müüdi Eestis mahetooteid 17,3 milj euro väärtuses, siis 2011. a 20 miljoni euro väärtuses, samuti on kasvamas mahetoodete eksport (nt. Wiru Vili).

Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles kolmas pikemast euroliidu-teemaliste väitluste sarjast.