Kaitseressursside amet on suutnud oma abivahenditega, sealhulgas kriitika alla sattunud Thomase testiga tagada kaitseväele piisava hulga ja kvaliteediga kutsealused, kirjutab kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran Postimehe arvamusportaalis.
Mikk Marran: kaitseressursside amet tagab ajateenistuse toimimise
19. august 2013, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik me teame, miks on vaja riigile maksuametit – selleks, et koguda kokku riigi ja ühiskonna toimimiseks vajalik ressurss – raha. Igale üksikule inimesele eraldi võib maksumaksmine olla koormav kohustus, aga iga vähegi mõtlev kodanik saab aru selle vajalikkusest. Muidugi on olemas neid, kes sellest kohustusest kõrvale püüavad hiilida. Teame ka, et riigiti kasutatakse erinevaid maksude korjamise ja tulude deklareerimise süsteeme. Oleme maksuameti efektiivsuse üle uhked ja soovitame e-maksuameti paindlikkust oma partneritele.
Kaitseressursside amet (KRA) on oma ülesannetelt võrreldav maksuametiga. Eesti riigikaitse on üles ehitatud reservarmeele, mille mehitamiseks ja väljaõpetamiseks on Eestis mehed 17.-60. eluaastani kaitseväekohustuslased. KRA on kutsutud ellu, et kaitseväekohuslastest valida sobiv hulk kõlblikke mehi, ja nüüd ka naisi, et nad ajateenistuses reserviminekuks ette valmistada. See on keerukas ja kompleksne süsteem, sest kõik mehed-naised erinevatel põhjustel ajateenijaks ja reservväelaseks ei saa. Erineva motivatsiooniga kutsealuste seast tuleb teha esmalt valik tervisekriteeriume hinnates, arvestada erinevatel põhjustel antavate ajapikendustega ja sealt edasi hinnata, kes peaks teenistuses mis ametikohta täitma.
Just see, et Kaitsevägi saaks tegelda oma põhitegevusega – otseselt sõjalise riigikaitsega – oli üheks argumendiks, miks funktsiooni tsentraliseerimise ja ühtse teenuse kvaliteedi tagamise kõrval otsustati luua eraldi riigiasutus. Enne KRA loomist jäädi ülesandega tagada piisava arvu kutsealuste saatmine ajateenistusse püsivalt miinusesse. Alates 2006. aastast, kui see ülesanne on olnud KRA pädevuses, on kaitseministri seatud arvuline ülesanne täidetud. Arvestades meie demograafilist olukorda, noorte meeste füüsilist ettevalmistust ja tervislikku seisukorda, pole see sugugi tagasihoidlik väljakutse.
Enne KRA loomist 2005. aastal tegelesid kutsealuste arvestuse ja ajateenistusse suunamisega 16 riigikaitseosakonda, kes olid omakorda jaotatud neljaks regionaalseks riigiasutuseks, kus iga piirkond tegeles oma regiooni kutsealustega ja puudus keskne register kaitseväekohuslaste arvestamiseks. Ja nagu hiljem selgus, 98 000 kaitseväekohuslasest polnudki riigil ülevaadet. Tänaseks on riigil see ülevaade olemas. Kaitseressursside ametile on iseloomulikuks e-lahendused ja teenuste kõrge kvaliteet, sealhulgas ülimalt kiire vastamine kodanike küsimustele - keskmiselt saadakse vastus pöördumisele kolme päevaga.
Hoolimata linnalegendidele ühekäelistest ajateenijatest pole KRA arstlikud komisjonid «Šveikis» kirjeldatud anonüümsed kroonuarstide komisjonid, kes poevad «kasvõi nahast välja, et simulantidest sabotaažisaatanat välja kihutada ja neid sõjaväe rüppe tagasi saata».* Arstlike komisjonide koosseisu kuuluvad üle Eesti kirurgid, ortopeedid, perearstid, sisehaiguste arstid ja psühhiaatrid. Need inimesed tegelevad igapäevaselt meie ja meie pereliikmete ravimisega haiglates ja polikliinikutes. Noormeeste ja neidude tervisekontroll annab märkimisväärse panuse rahvatervise edendamisse – aastas kontrollitakse süsteemselt ligi 12 000 noore mehe tervist – selle käigus läbiviidud uuringud on osutunud olulisteks, sõltumata sellest, kas konkreetne noormees jõudis kaitseväeteenistusse või mitte. Seni on üldisem kriitika arstlike komisjonide osas olnud ühelt poolt, et «liiga kergelt lasevad nad ajateenistusest ära viilida» ja teisalt on otsuste rangusega rahulolematud vaiete esitajateks noormehed, kes leiavad, et nende tervis on ajateenistuseks liialt nõrk. Ajateenistuse läbinute seas läbiviidud uuringute kohaselt on olnud rahulolu kaitseressursside ameti (ja arstlike komisjonide) tegevusega läbi aastate kõrge (vt aruannet).
Nn psühholoogilisest testimisest
Sõjalise väljaõppe eesmärgiks on kokku panna lahingvõimeline üksus, kus nagu igas meeskonnas, peaksid võimetele ja isikuomadustele vastavad isikud olema õigetel kohtadel. Milleks kutsealuseid üldse testitakse? Selleks, et otsustada, kas ajateenija teenib kaheksa või 11 üksteist kuud. Kauem teenivad need, keda test peab sobivaks jaoülemaks või autojuhiks. Viimastel nädalatel huviorbiiti tõusnud KRA poolt kasutatav nn Thomase test on siin ainult üheks abivahendiks. Lõpliku otsuse teevad väeosade ülemad, kes testi kõrval arvestavad ajateenija haridust, kehalisi võimeid, motivatsiooni ja hakkamasaamist väljaõppes. Näiteks Soomes kutsealuseid ei testita ning valik tehakse baasväljaõppe käigus.
Meie piiratud ressurssi arvestades on mõistetav, et kasutame abivahendeid, mis aitavad meid kiiremini eesmärgile. Seni on kasutajad hinnanud seda kui töötavat vahendit. Viimati hinnati Thomase testi kasutuskõlblikkust kriitiliselt 2009. aastal, peale Jüri Alliku, Kenn Kontsabeli ja Merle Parmaku raportit. Tänaseks on testi pikemalt kasutatud ja seega rohkem materjali, mille põhjal anda uusi hinnanguid. Seega, miski pole kivisse raiutud ja nii nagu vahetuvad arvutitarkvarad või uuenevad nutitelefonid, ei saa välistada, et võtame tulevikus ajateenijate valikuks kasutusele teised töömeetodid. Oleme avatud uutele lahendustele, mis vastavad põhikriteeriumitele: testimise kiirus, lihtsus, tulemuste kiire tõlgendamine ja loomulikult ka mõistlik hind.
Täna võime igal juhul kinnitada: KRA on tegus ja kaasaegne riigiasutus, mis tagab kaitseväele piisava hulga ja kvaliteediga kutsealused ning seeläbi Eesti kaitsmiseks võitlusvõimelise reservarmee. Võime KRA üle uhked olla ja meie kogemust sarnaselt e-maksuametile eksportida. Veel enamgi - kui omaaegsete riigikaitseosakondade kulutused moodustasid riigikaitse-eelarvest kolm protsenti, siis KRA kasutab igal aastal oma ülesannete täitmiseks ühe protsendi kogu valitsemisala kuludest. Just sellised väljakutsed – vabastada kaitsevägi toetavate, sõjaliste võimetega otseselt mitteseotud ülesannete täitmisest ja saavutada väiksemate kuludega tõhusam tulemus, on jätkuvalt kaitseministeeriumi lipukirjaks. Mida vähem raha kulutame iseenda administreerimisele, seda rohkem vahendeid jääb meile reaalse sõjalise võime kasvatamiseks – olgu selleks siis jalaväe lahingmasinad või efektiivsed tankitõrjerelvad. Nii oleme uue riigikaitse arengukavaga otsustanud luua ühisasutuse, mis tagab efektiivse varustuse ning taristu elutsükli haldamise nii rahu kui sõja ajal. Me jätkame selliste lahenduste otsimist ka edaspidi.