Väga tore, et Urve Kaur Postimehes Thomase testi kasutamise teema kaitseressursside ameti (KRA) poolt üles tõstis. Üsna tõenäoselt saab ka tema kaitseväe psühholoogina karistada, nagu seda eelnevalt tehti Merle Parmakuga, kes samuti kahtles Thomase testi otstarbekuses.
Testi maaletooja Eija Saarenmaa leiab, et Tartu Ülikool, kus on õppinud või töötavad kõik Thomase testi praegused kritiseerijad, on kahjustanud tema esindatava rahvusvahelise firma ärihuve.
Jaburate kaebekirjade kirjutamise asemel peaks Saarenmaa olema valmis seletama, kuidas Thomase test täidab mitte kellegi erahuve, vaid Eesti riigi avalikku huvi.
Kahjuks pole SLG Thomas International Balticu juhatuse esinaisel vähimatki ettekujutust, kuidas määratakse psühholoogilise mõõdiku sobilikkust. Kindlasti ei kõnele testi sobilikkusest see, kas Lõuna-Aafrika Psühholoogide Assotsiatsioon kiidab selle heaks intervjueerimise abivahendina või mitte. Absurdne on süüdistada Merle Parmakut, Kenn Konstabelit ja mind ebaeetilisuses ainuüksi selle pärast, et me üritasime hinnata Thomase testi ennustusjõudu nende kasinate tulemuste põhjal, mis meile olid kättesaadavad.
Eesti põhiseaduse § 38 ütleb, et teadus on vaba, ja me ei pea selle tõe jaluleseadmiseks kelleltki luba küsima. Luba oleks vaja, kui me tahaksime ise seda kurikuulsat Thomase testi kasutada. Võin kinnitada, et mitte kellelgi peale KRA sellist ebatervet soovi ei ole.
Kõik vaidlused selle üle, kas kasutada Thomase testi või mitte, oleksid liigsed, kui teha kõige lihtsam taustauuring. Kõik psühholoogilised testid – ka need, mida saab ainult raha eest osta – läbivad uuringud, mille tulemustest raporteeritakse rahvusvahelistes psühholoogiaajakirjades.
Psühholoogia valdkonnas ilmub üldse vähemalt 350 tõsiselt võetavat ajakirja, millest ligikaudu 50 on otseselt või kaudselt seotud testimisega. Kui otsida psühholoogiaajakirjade andmebaase PsycINFO või Web of Science märksõnadega «Thomas Personal Profile Analysis», on vastus null. Psühholoogiateaduse jaoks pole sellist testi olemas! Küll on aga näiteks olemas kümneid teste, mida allakirjutanu ja tema kolleegid on eesti keelde adapteerinud või ise loonud.
On olemas siiski väike võimalus, et tegemist hea asjaga, mis teiste poolt veel avastamata on. Merle Parmak, kellel on ainsana Eestis militaarpsühholoogia doktorikraad, ja Kenn Konstabel analüüsisid teiste NATO riikide praktikat ja loomulikult ei kasuta keegi seal sellist libatesti, nagu Thomase kontor kalli raha eest pakub.
Psühholoogiahariduse hulka, mida me jõudumööda üritame Tartu Ülikoolis anda, kuulub oskus ära tunda, milline mõõdik on usaldusväärne ja milline mitte. Kuna Thomase testil puuduvad peaaegu kõik usaldusväärsuse tunnused, siis poleks selle kõlbmatuse kindlakstegemiseks vaja midagi peale psühholoogi põhihariduse või ka terve mõistuse.
Psühholoogiline testimine pole raketiteadus! Seal on tarvis teada paari lihtsat asja, mida Thomase testi loojad pole soovinud arvestada.