Alles jõudsid vaibuda fantaasiad, et paavst Benedictus XVI pani ameti maha ja läks klausuuri selleks, et keegi teda vahistada ei saaks (jälkide, aga siiski enne tema ametiaega aset leidnud ja mõnel juhul just tema survel vastutusele võetud isikute sooritatud kuritegude eest olukorras, kus mitte ühegi riigi korrakaitsejõud pole teda iial üheski kuritöös kahtlustanud ega tema vahistamise vastu huvi ilmutanud).
Nüüd võib aga mõnest kohast lugeda, et paavst Franciscuse jaoks on kõige pakilisem teema homoküsimus. Ma ei saa kuidagi kahelda selles, et sõltumata seksuaalsetest eelistustest on kõik inimesed kiriku silmis Jumala lapsed. Küll aga selles, kas teatud vähemus on ikka paavstil nii väga mõtteis, kui mõni väita püüab.
Seekordne viis protsenti fakti pärineb sellest, et teel tagasi Brasiiliast katoliku noortepäevadelt vastas paavst koos temaga Alitalia lennukis naasnud ajakirjanike küsimustele. Selle ad hoc pressikonverentsi lõpus päriti ka homoseksuaalide kohta kuurias ning kirikupea ütles, et pole tema asi kohut mõista, kui inimesed võtavad vastu Jumala ja on hea tahtega. Ei midagi erilist ju, eriti arvestades, et roomakatoliku vaimulik annab oma vabal tahtel nõusoleku loobuda igasugusest seksuaalsusest ja elada tsölibaadis.
Nagu paavst sealsamas veel kinnitas, jagab ta homoseksuaalide küsimuses katoliku kiriku katekismuse seisukohta. Seal oli ka juba tema eelkäijate ajal kirjas, et homoseksuaalsed kalduvused kui sellised pole patt.