Karmen Turk

FOTO: Erakogu

Edward Snowdeni viimane paljastus julgeolekuasutuste nuhkimiste kohta on kogu seniseid lekkeid mitmekordselt ületav, kirjutab advokaat Karmen Turk Postimehe arvamusportaalis.

Eile ilmus Glenn Greenwald’i sulest Guardian’is järjekordne artikkel 29-aastase Edward Snowden’i lekituste kohta. Seekordne lugu oli hirmutav. Väga hirmutav ning kogu senist leket mitmekordselt ületav. Nimelt on selle kohaselt julgeolekuasutused kasutanud sellist vahendit nagu SKeyscore, mis kogub nii reaalajas kui minevikust kokku «kõik, mida kasutaja Internetis teeb», s.h. metaandmed, logid, e-kirjade ja dokumentide sisu jne. Kusjuures konkreetse jälgimise lubatavuse üle otsustab konkreetne julgeolekutöötaja ise, sisestades vabakäeliselt põhjenduse programmi rippmenüü lahtris «legal and targeting justifications».

Kui siinkirjutaja senine ärritustase avalikuks tulnud nuhkimiste kohta on kõikunud 10-palli skaalal vahemikus 7 ja 9, siis lugedes artikli juures avaldatud XKeyscore programmi tutvustavat slaidiesitust, sai selgeks, et 10-palli skaalal sai ruum otsa. Ehmatusega saab viidatud artikli lugeja teada, et julgeolekutöötaja saab teha edukalt otsinguid nagu «näita mulle kõiki krüpteeritud wordi-dokumente Iraanis», «näita mulle kõiki Microsoft Excel dokumente, mis sisaldavad Iraagist pärinevaid MAC-aadresse», «äita mulle kõiki dokumente, milles on nimetatud Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur» ning kõige lõpuks ka googellik «näita mulle veel sarnaseid»!

Nimetatud slaidiesitlus on märgistatud lausendiga «TOP SECRET» ning adressaatidena on muuhulgas iga lehe jaluses märgitud Suurbritannia – Euroopalikke väärtusi kandev nuhkimisskandaalis osalemist eitav riik. Kas Euroopa riik ei peaks aga lähtuma mingitest meile kõigile kehtivatest ning teadaolevatest õigustest-kohustustest? Kui jah, siis millised need on?

Järelvalve olukorras «julgeolek versus inimõigused»

Eraelu on kaitstud paljude rahvusvaheliste ja kodumaiste õigusaktidega. Meie põhiseadus, sarnaselt Euroopa Inimõiguste Konventsioonile kaitseb eraelu puutumatust. Käesolevas kirjutises on lähtutud EIK-is sätestatust, sest need põhimõtted peavad olema ühtemoodi austatud ja kaitstud kõigis 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigis.

Õigus eraelu kaitsele (artikkel 8) hõlmab kohtupraktika kohaselt ka telefonikõnesid ning teisi elektroonilise side vorme). EIK on leidnud, et isiku kohta kogutud andmed, sh luureandmed on hõlmatud artikkel 8 kaitsealaga.

Kohtuasjas Rotaru vs Rumeenia leidis kohus, et õigus eraelu kaitsele on rikutud, kui riik on talletanud isikuandmed salajaseks kuulutatud julgeoleku toimikutes, kasutab neid andmeid, kuid ei anna isikule võimalust nendega tutvuda ega vaidlustada nende õigsust või nõuda ebaõigete andmete parandamist.

Eraelu kaitse

Euroopas kehtiva kohaselt peab EIK-iga kooskõlas olev luureandmete kogumine ja talletamine vastama järgmistele tingimustele:

-          see peab toimuma kooskõlas seadusega;

-          see peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik;

-          see peab olema riigi julgeoleku huvides.

Julgeoleku tegevus - kooskõlas seadustega

Esimene tingimus nõuab, et sellisel riivel peab olema selge seaduslik alus – st seaduses peab olema kirjas millal, kes ja kuidas andmeid kogub, talletab ja kasutab. Kuna seaduste praktiline rakendamine julgeolekuametite poolt ei ole ega saagi olla avalikkusele hindamiseks, peavad tegevuse aluseks olevad õigusaktid olema sellevõrra täpsemad ning selgemad ning andma üldise kirjelduse rakendamisepraktikast (arusaadavatel põhjustel, mitte küll liiga detailset).

Hiljutises kohtuasjas Shimovolos vs Venemaa leidis EIK, et inimõiguste aktivisti registreerimine salajases julgeoleku andmebaasis oli artikkel 8 rikkumiseks, sest andmebaas loodi avaldamata ministri määrusega. Seega ei saanud avalikkus teada, miks mingi isik andmebaasis registreeriti, millist informatsiooni isiku kohta andmebaasis talletati, kuidas ja kui kaua  seda informatsiooni hoiti ja kasutati ning kes omas selle üle kontrolli.

Julgeoleku tegevus – vajalik meie ühiskonnas

Demokraatlikkus ühiskonnas vajalikkuse kriteerium hõlmab endas kontrolli, mis on riive eesmärk ning kas see on põhjendatud, seega proportsionaalne. EIK on enda praktikas olnud seisukohal, et julgeolekuametite töö on oma iseloomult ebademokraatlik, mistõttu andmete kogumise ja talletamise osas peab eksisteerima piisav ja demokraatliku ühiskonna väärtusi peegeldav kaitse- ja järelvalvemehhanismide kogum.

EIK on leidnud eraelu kaitse põhiõiguse olevat rikutud näiteks juhul, kui isikul puudub võimalus kaitsta enda õigust eraelu puutumatusele. Kohtuasjas Turek vs Slovakkia leidis kohus, et riive ei olnud demokraatlikus ühiskonnas vajalik, sest isikul puudus võimalus kaitsele olukorras, kus ta oli registreeritud endise Tšehhoslovakkia Kommunistliku julgeolekuasutuse kaastöötajana ning selle tõttu ei väljastatud talle tema ametikohal vajaliku julgeolekuluba. Siseriiklik kohus ei rahuldanud Tureki taotlust parandada agendina töötamise fakti ning kustutada registratsioon ning tulenevalt tühistada negatiivne otsus julgeoleku loa osas, mis oli vajalik ameti jätkamiseks.

Julgeoleku tegevus – vaid julgeoleku huvides

Julgeoleku huvides riive õigustatust on EIK mitmelgi korral kontrollinud. EIK leidis näiteks kohtuasjas Segerstedt-Wiberg jt Rootsi vastu, et julgeoleku toimikus isikuandmete talletamine enam kui 30 aasta vältel ei ole julgeoleku huvides õigustatud ning kvalifitseerub artikkel 8 rikkumiseks.

Metsik, metsik lääs julgeolekuküsimustes

Kõigis euroopalikes riikides on kohustuslikud eelnimetatud põhimõtted, sest konventsioon nii sätestab ning lõppeks – Euroopa Inimõiguste Kohus on nii öelnud... Kuidas on siis võimalik, et eksisteerib Xkeyscore, milles vähemasti Suurbritannia tundub osalevat täieõigusliku liikmena...

Kas peaksime elama roosad prillid ees ning lootma, et viimane Edward Snowdeni lekitus ei vasta tõele hoolimata sellest, et ta senised avaldused on selleks osutunud... Lootma, et härra X ei saa otsida minu arvutist «Wordi dokumenti, mis sisaldab märksõna Y»? Lootma, et Eesti julgeolekuasutustel puudub ligipääs sellele informatsioonile? Lootma, et arsti-patsiendi, advokaadi-kliendi konfidentsiaalsust austatakse andmete ebaseaduslikul kogumisel? Lootma pöidlad pihus, et kohtu-prokuröri loata ning piiranguteta kogutud andmed ei satu valedesse kätesse?

Juristina on mul harva juhtunud, et artikli peabki lõpetama vakatades ning käsi laiutama jäädes...