Tiit Elenurm

FOTO: Erakogu

Kiiresti muutuvas ühiskonnas võidab see, kes ei jää ootama, et talle töö «antakse», vaid suudab majanduselu mõistes ise uut väärtust luua, arutleb Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm Postimehe arvamusportaalis.

Kas ühiskond vajab rohkem füüsikuid või lüürikuid, on igihaljas teema. Eestis on juba aastaid selle teema arenduseks kurtmine, et liialt vähe noori õpib reaalalasid ja soovib saada inseneriks. Estonian Business School’i MBA vastuvõtukomisjonis on minu ees tihti istunud inseneriharidusega noori, kes soovivad tehnikaspetsialistist juhiks saada. Miks? Sest nad ei ole Eestis leidnud tööandjat, kes nende erialaseid teadmisi suudaks väärtustada ja head palka maksta.

Mõnel juhul on vestlusest selgunud, et on õpitud kitsast tehnikaeriala ja oldud edukal praktikal näiteks Saksamaal. Kuid Eestis sel alal toote- ja tehnoloogiaarendust ei toimu ja siinsed tööandjad otsivad pigem projektijuhte, kes eelarveid koostaks ja inimesi motiveeriks. Või loodavad leida müügimeest, kes oskaks toote eelised potentsiaalsele kliendile lahti seletada.

Maksumaksjana tahaksin muidugi panustada haridusse, mis Saksamaa ja Põhjamaade eeskujul loob tugeva tehnoloogia ja tootearenduse baasi. Nii et eestlaste töötund oleks kunagi väärt sama palju kui Soomes. Kui koolitame rohkem häid insenere, aga nad ei leia väärikat rakendust Eesti ettevõtluses, otsivad nad tööd riikides, kus juhid ja ettevõtjad suudavad nende erialaseid teadmisi paremini rakendada ja konkurentsivõimelist palka maksta. Ehk see tähendaks Eesti arenguabi laiendamist Põhjamaadele ja teistele riikidele, mille tervishoidu Eesti maksumaksja ja kõrgharidus praegu kvalifitseeritud arstidega toetab.

Kuni Eestis ei ole veel palju äriühingute juhte, kes saaksid heale arendusinsenerile pakkuda enda sissetulekust paremat palka, on inseneri mõistlik valik MBA. See võimaldab tehniliste teadmiste vundamendile rajade juhtimiskompetentsi, mida tänane Eesti ühiskond väärtustab.

Kaspar Jõgeva muretseb 30. juuli «Postimehe» arvamusrubriigis majandus-spetsialistide suure arvu pärast. Ta toetub nii töötukassa andmetele kui ka Tartu Ülikooli vilistlasuuringule ja kahtleb, kas kõik TÜ majandusteaduskonna lõpetajad tööd saavad. Võib-olla tõesti ei vajata IT arengu tõttu enam juurde suurel arvul raamatupidajaid või kitsast funktsiooni kandvaid majandusspetsialiste. Kuid headest juhtidest ja ettevõtjatest on Eestis jätkuvalt puudus.

Estonian Business Schooli värskemas, 2012 toimunud vilistlasuuringus oli 172 vastajast on vaid 1 ennast töötuks märkinud. Vilistlastest 13 protsenti töötab tippjuhina, 21,9 protsenti keskastme juhina, 13 protsenti tippjuhina ja 45 protsenti spetsialistidena. Ettevõtjaid on 10,7 protsenti vastanutest ja tänu EBS Ettevõtluse MBAle loodame lähiaastatel nende arvu kasvu. Ettevõtja puhul ei ole õige rääkida töö saamisest, vaid ettevõtja loob ise uusi töökohti.

Kui ühel päeval tõesti selguks, et paljudele EBS haridusega juhtidele ja ettevõtjatele ei jätkuks Eestis ruumi, siis ei ole põhjust kurvastada. Tegelikult ambitsioonikad EBS-i vilistlased juba teostavad ennast rahvusvahelistes ettevõtetes ja piirülestes äriprojektides. Hea ettevalmistusega ettevõtja, kes leiab uusi ärivõimalusi välisriigis, rakendab sageli ka Eesti äripartnereid, rikastab meie turgu või investeerib hiljem uuesti Eestisse.

Kui Eestist lahkub mujale tööle siin kõrghariduse saanud arst või insener, siis ei suurenda see tavaliselt Eesti konkurentsivõimet ja saab tõesti rääkida ajude äravoolust. Võib juhtuda, et ta tuleb Eestisse tagasi vaid pensionipõlves. Vajame rohkem häid juhte ja ettevõtjaid, et andekal inseneril oleks võimalik ennast Eestis teostada. Enda tehnikaalase kvalifikatsiooni täiendamine magistriõppes majandus- ja juhtimisteadmistega on üks viis enda visiooni järgida ja tuleviku tegijaks saada.

Magistritasemel majandus- ja juhtimisteadmisi ei vaja muidugi ainult insenerid, vaid ka juristid, filoloogid ja paljude teiste kutsealade esindajad, kes oma karjääriteel on sattunud või soovivad jõuda juhi rolli. Kiiresti muutuvas ühiskonnas võidab see, kes ei jää ootama, et talle töö «antakse», vaid suudab majanduselu mõistes ise uut väärtust luua.