FOTO: Urmas Nemvalts

Võitlus koolivägivalla vastu algab eelkõige koolist ja klassist.

Juuli lõpus tundub ehk koolini olevat veel liiga palju aega, et koolikiusamisest kirjutada. Ent selle jaoks, kes eelseisval õppeaastal jälle aasta vanemaks, suuremaks ja õelamaks muutunud kiusajaga ükskõiksete kõrvalseisjate pilkude all vastamisi peab seisma, on koolikiusamine aastaringne probleem ja suvi vaid üürike hingetõmbeaeg. Kui sedagi, sest koos koolikiusamisega käib küberkiusamine ja internetis ei ole suvevaheaega.

Parimal juhul on ka ohver saanud suvega suuremaks ja targemaks ning suudab kiusajale vastu hakata, halvimal juhul muutub nüüd ise kiusajaks. Et kiusajal on harva vaid üks ohver, ei katke vägivallaring kummalgi juhul.

Lasteaedades rakendatav projekt «Kiusamisest vabaks» alustas Eestis 2010. aastal. Praegu kasutatakse seda metoodikat 305 lasteaias ja projekti on kaasatud umbes 6600 last. Projekt laieneb üle Eesti. Kevadel Õpetajate Lehes kokkuvõtteid teinud lasteaiaõpetajad hindasid selle ettevõtmise üldjoontes vajalikuks ja kasulikuks.

Aga lasteaia aeg saab ruttu läbi. Seepärast on eeloleval õppeaastal 20 koolis alustav katseprojekt Kiusamise Vastu kiiduväärt samm. Kui äraproovitud Soome kogemuse rakendamine läheb edukalt, siis loodetakse seda tulevikus laiendada üle Eesti.

See, et lapsed tulevad erinevatest kodudest, kaasas erinevad käitumismallid, on haridussüsteemi paratamatus. Ent kui need käitumismallid muutuvad kooli- ja/või küberkiusamiseks, siis ei teata kuigi sageli, mida nüüd peale hakata. Õpetajad teavad, et pujääni võib keelata, aga rahu jääb ajutiseks. Kaasõpilased, need ükskõiksed kõrvalseisjad, pelgavad ise kiusamise ohvriks sattuda.

Ohver tunneb end üksi ja abituna. Vägivallatseja, kes tihti isegi teab, et nii tegema ei peaks, leiab ometi oma teguviisile õigustusi. Mõlema vanemad peavad aga õpetajaid saamatuks ja hoolimatuks, sest nõuandeid, mida teha, ei saa nemadki. Nii ei olegi koolikiusamise vastu tegelikult muud lahendust kui sellega süstemaatiliselt võidelda.

PISA uuringud näitavad, et Eesti õpilaste teadmised on tugeva keskmise tasemel. Seevastu koolikiusamises on olukord halb: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on veerand 11-aastastest kogenud kiusamist, küberkiusamises oleme lausa esirinnas – jälle üks neist esimestest kohtadest, mida me ei tahaks.

See aga avaldab suurt mõju: kes tahaks käia kohas, kus teda kiusatakse, või miks piirduda vaid koolis kiusamisega. Samuti kui tarkus ei jää ka kiusamine ainult kooliseinte vahele: kui inimesed ellu astuvad, lahendavad nad konflikte üsna samamoodi nagu muutujatega võrrandit – nagu koolis õpetati.