Kaspar Jõgeva

FOTO: SCANPIX


Olete kuulnud lugusid kõrgharidusega ettekandjatest? Eelmisel aastal avaldas üks väljaanne sel teemal terve artiklite seeria. Millegipärast seostatakse neid teenindajaid tihti filoloogide ja humanitaarteadlastega. Asjatult. Praegu on olukord muutunud.


«Kõrgema palga saamise soov innustas edasi õppima 81 protsenti vastanutest. Sobiva töö mitte leidmine on oluline põhjus edasiõppimiseks väheste vastanute jaoks,» ütleb Tartu Ülikooli 2010. aasta vilistlaste uuring. Sama uuringu väitel teenisid kõige enam majandusteaduskonna vilistlased.

Tartu Ülikool võtab tänavu majanduse bakalaureuseõppesse 130 noort. Tallinna Tehnikaülikool võtab avaliku sektori majandamisse 60 ning ärindusse 90 noort. Raske uskuda, et kõigile ka erialast tööd jagub. Eriti ebausutavaks muutub see pärast töötukassa värskete andmete kiikamist.

Töötuna on end arvele võtnud pea viis tuhat kõrgharidusega naist. Nende seas domineerivad majandus- ja finantserialadega seotud töötud, koguni 24 protsenti. Viimasest umbes kolmandiku moodustavad rakendusliku kõrgharidusega, poole bakalaureusekraadiga ja ülejäänud magistrikraadiga spetsialistid.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa sõnul võib probleem peituda selles, et möödunud kümnendil üritasid majanduskraadi pakkuda paljud, paraku kehva kvaliteediga.
Tallinna Ärijuhtimise Kolledž, Kõrgkool I Studium, Majanduse ja Juhtimise Instituut Ecomen – möödunud kümnendil pakkusid ka need koolid kõrgharidust tõendavat dokumenti ning tõenäoliselt on töötute majandusharidusega naiste seas nii mõnigi nimetatud koolide vilistlane.

Samas ei saa väita, et korvamatut kahju töötute naiste jaoks just need koolid oleks teinud. Majandusspetsialiste pole enam lihtsalt nii palju tarvis. Raamatupidamise programmi Simplbooks kasutamise eest küsitakse praegu vaid kümme eurot kuus. Nõnda odavalt ei saa raamatupidajat ilmselt Mustal Mandrilgi palgata.

Seega, majandusspetsialistide tööturg pole enam sugugi nii avar, kui eelmisel kümnendil tunduda võis. Tartu Ülikooli 2010. aasta vilistlaste uuring ütleb, et 40 protsendi majandusteaduskonna lõpetanute brutopalk on kõrgem kui 1500 eurot. Kõlab hästi? Kõlab, aga hästi kõlab see nende jaoks, kes ka reaalselt tööd saavad.

Majandusõpe paistab olevat justkui kahe teraga mõõk. Hakkajad ja tublid leiavad leivaisa ning saavad mõnusat elu nautida. Pelgalt diplomi ette viskamisel aga tööd ei pakuta.