Kristel Kossar: kes ei taha suvitajate raha?

Kristel Kossar Foto: Erakogu

Loogika ütleb, et Eestis peaks iga sesoonsusest sõltuv ärihai mõistma, et näiteks turisminduses, hotelli- ja restoraniettevõtluses saab koort riisuda peaasjalikult suvekuudel, kui inimeste hordid mööda maad liikumas.

Tegelikkus näitab reisihuvilisele hoopis muud: suur osa Eestimaa majutus- ja toitlustusasutustest näib suhtuvat suvesse kui mingisse loodusõnnetusse, mida ei õnnestu paraku ühelgi aastal vältida. Nii iseloomustavadki suvituspiirkonda tohutud restoranisabad, kus toitude ootejärjekorda mõõdetakse tundides, otsa on saanud nii makaronid, sai kui mahl. Mõnes kohas tõstetakse aga suisa käed, suletakse köögiuks ja oodatakse, millal orkaan (loe: suvitajad) üle liigub ning saab jällegi mõnusalt leti taga sõbrannadega lobiseda või oma asju ajada, ilma et peaks nende tüütute klientide eest hoolitsema.

Iseäranis suurt hämmeldust tekitavad aga Eesti restorani- või hotellitöötajad, kes suvise kliendi südamerahuga minema kupatavad, väites, et nad on puhkuse tõttu avatud ainult kolmapäeval või siis ei saa sajal muul põhjusel praegu raha vastu võtta. Kui rahateenimiseks on ainult kolm suvekuud, kas on siis ikka mõistlik ilmtingimata samal ajal puhata? Eeskuju võiks võtta koolipapa Maurusest, kes teatas, et kui raha tuuakse, on tema kohe päris kindlasti alati kodus.

Kui nüüd keegi ütleb, et ära vingu, Eestis on niigi väga odav restoranis käia ja mõnes majutusasutuses ööbida, siis palun vabandust, aga päris nii see pole: 65 euroga pakuti siinkirjutajale kodumaal asuvas väikeses külas pesemata põrandaga konditsioneerimata pugerikku, kus euroremont seintelt vaikse ohkega alla koorus, irvakil uksega tualettruumi ja hommikusöögiks viilu kõrbenud röstsaia.

Kiire netist leitud võrdlus Baierimaa külakese majutusasutusega näitab, et seal saab 34 euro eest üürida kahetoalise kõigi mugavustega apartement-numbritoa kahele. Viiekümne euro eest lubatakse aga koos kaaslasega puhata hotellis Rooma või Pariisi linnasüdames.

Eestis tegutses mullustel andmetel üle 500 majutusettevõtte, ligi 1500 toitlustusettevõtet ning üle 300 reisibüroo ja -korraldaja, välisturistide arv üha suureneb. Vaatamata sellele vaevlevad paljud turismisektori tegijad nõrga kasumlikkuse käes, kurtes vähese klientuuri ja suurte riigimaksude üle.

Ehk annaks suurema kasumi aus pilk peeglisse: investeeringud majutus- ja toitlustusasutusse on vajalikud mitte ainult selle loomisel, vaid ka käigushoidmisel, hooajal tuleb vajadusel palgata lisatööjõudu, hoolitseda selle eest, et ruumides valitseks kord ja puhtus ning külmkapis leiduks head-paremat.

Ühel päeval ei viitsi turist lihtsalt enam maksta pelgalt selle eest, et läbi laguneva laudaukse kaunist Eestimaa loodust imetleda.