Juhtkiri: õnneks on meil veel Sõprus

Forum Cinemasi emafirma Finnkino Oy teatas eile, et kavatseb osta Solarise kino ning Solarise keskuses asuva, peamiselt väärtfilme näitava Artise. Kui tehing, mis praegu konkurentsiameti heakskiitu ootab, teoks saab, on sel oma mõju nii piletihindadele kui ilmselt ka sündivas koosluses näidatavate filmide valikule. Kummagi muutuse üle ei ole kardetavasti põhjust üleliia rõõmus olla.

Kinopiletite hinnad on Eestis võrdlemisi kõrged, seda nii võrreldes elatustasemega kui ka mujal Euroopas tegutsevate kinode piletihindadega. Solarise kino avamine 2009. aastal tekitas Forum Cinemasi kinodele konkurentsi ja tõi sellega kaasa ka hinnalanguse. Kui see konkurents kinode ühinemisega kaob, kaob ka vajadus piletihind mõistlikuna hoida. Tõsi, Forum Cinemasi juhatuse esimees Kristjan Kongo on öelnud, et kavatsetakse hoida praegust hinnataset, kuid kindlust, et see nii ka läheb, ei ole.

Kuid küsimus ei ole üksnes piletihindades. Kui Artis praegusel kujul kaob, tähendab see kardetavasti tunduvalt väiksemat filmivalikut, ja karta on, et sel juhul eelistatakse pigem näidata masstoodangut. Ehkki Forum

Cinemas on lubanud, et väärtfilmid ei kao kuhugi, on siiski karta, et kasumlikkusele orienteeritud suures kinoketis on nende koht vähem tähtis. Nii Euroopa kui ka Ameerika kogemus näitab, et mõne erandiga orienteeruvad kettkinod ikka peamiselt kassahittidele, ja väärtfilmide näitamine on jäänud enam väiksemate, alternatiivsemate kinode osaks.

Just see alternatiivsuse kadumine on see, mis murelikuks teeb. Tahame või ei, sellel on paratamatult kaudne mõju ka üldisele kultuurikeskkonnale. Just nagu on oma mõju ka raamatupoe sulgemisel.

Et see aspekt üsna tähelepanuta on jäänud, viitab kaudselt ka sellele, et kultuuri on hakatud mõistma kitsalt meelelahutuslikus, mitte ühiskonnale alusväärtusi andvas tähenduses. Tähelepanuta on jäetud, kui palju mõjutab meie otsuseid, maailmavaadet ja väärtushinnanguid see, mida me kultuuri kaudu näeme ja kogeme. Kesisem kultuur tähendab paratamatult ka kitsamat vaadet maailmale. Mõelgem, kui erineva pildi tegelikkusest annavad «Hannah Arendt» ja «Pohmakas 2». Ja nüüd mõelgem, kuidas oleks, kui kinodes näidataks vaid viimast. Ehk ei saa pilt olema nii ühekülgne, kuid seda, et meelelahutuslike filmide osakaal suureneb, võib vist ette näha küll.

Inimese jaoks, kellele väärtfilmid on elu osa, ei muutu ilmselt palju. Häid filme vaadatakse ikka edasi. Lihtsalt vähem kinodes ja enam väikeste seltskondade kokkusaamistel. Ja siis ei ole ka piletihinnal suuremat tähtsust. See on veel üks põhjus uuele kinoomanikule, miks edaspidigi head filmid kinodes ja piletihinnad mõistlikud hoida.