Urmo Kübar ja Allar Jõks: protestivalimistest heade tavade valimisteni

Foto: Peeter Langovits

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar ja nõukogu liige Allar Jõks nendivad, et kinnipidamine ausa valimise põhimõtetest oli pöördvõrdelises seoses kampaaniaks kasutatud rahaga.

Võitjate üle kohut ei mõisteta ja kaotajate parastamine jäägu näotute rõõmuks. Kõnelda ausatest valimistest pärast mandaatide jaotamist võib nõnda paista kakluse järel rusikatega vehkimise või tühja tänitamisena.

Kes aga võitsid need valimised? Eelkõige kodanikud, kellel on vastumeelt erakondade viljeletav poliitika ja valimiskampaaniad. Ent kui võidujärgne «ära tegime!»-kätehõõrumine võib ehk pakkuda rahuldust üheks õhtuks, siis vaevalt soovib keegi, et tema elu ainult protestikäitumistest koosneks. Valimised ei peaks olema kellelegi koha kättenäitamine, vaid parimate esindajate väljaselgitamine.

Astumaks sammu sisukamate ja eetilisemate valimiste poole, mis kodanikul sellist valikut teha võimaldaks, kutsus kodanikuühendusi koondav Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit sel kevadel erakondi kokku leppima ning nüüd ja edaspidi järgima head valimistava. Kümmet täiesti normaalset viisaka kampaaniakäitumise põhimõtet, mis tahtmise korral kellelgi üle jõu ei tohiks käia.

Hea valimistava toimib ühiskonnas, kus austatakse ka kirjutamata reegleid, kombeid ning kus poliitilist kultuuri ja valija teadlikkust peetakse ülemaks kui võitu mis tahes hinnaga. Võitluses häälte pärast oli aga ka nende valimiste pärisosaks valija alahindamine ja konkurentide halvustamine. Mis kõige enam silma torkas?

Avalik võim partei huvides

Maksumaksja raha erakonna huvides kasutamise keelu mõte heas tavas on tagada kandidaatidele võrdsed võimalused, sõltumata sellest, kas nad on praegu võimul või mitte.
Selle põhimõtte rikkumise silmapaistvaim näide oli Tallinna linnapea maksumaksja raha eest tehtud teleklipp. Kuigi ta ei kutsunud üles hääletama ühegi erakonna poolt, vaid lihtsalt valimistel osalema, on selge, et ühe nimekirja esinumbri osalemine valimistega seotud reklaamis loob paratamatult seose konkreetse erakonnaga.Positiivse näitena saab selles võrdluses tuua peaministri telepöördumise eratelekanalis, mille eest tasus erakond.

Demokraatia kvaliteet sõltub valija tarkusest. Oskus eristada esinduskogude rolle suurendaks sisulise ja asjakohase kampaania osa, kergendaks valiku tegemist ja kindlustaks nii demokraatiat. Seetõttu peaksid valimiskampaaniad suurendama kodanike teadlikkust valimisplatvormidest ja valitava kogu pädevusest. Selle eesmärgi valguses olid need valimised selgelt läbikukkunud.

Toimunud valimiste teemaks ei olnud kindlasti Euroopa, vaid Eesti. Oma häältega saame ametisolevale valitsusele hinnangut anda vaid nelja aasta tagant riigikogu valimistel. Seetõttu ei saa ette heita, kui valijad kasutavad ka muid hääletusi väljendamaks, «mida nad Ansipi valitsusest arvavad». Nii europarlamendi kui ka kohalikud valimised on kujundanud ning kujundavad edaspidigi sisepoliitikat.

Muretsema ei peaks seetõttu, et valijat ei huvita Euroopa. Küll aga seepärast, et erakonnad ainult sellele kaardile oma kampaania üles ehitavad. Huvituma saab hakata ikkagi ainult sellest, millest arusaadavalt kõneldakse.

Kõige enam tõid sisepoliitilist mõõdet valimistesse suurim opositsioonierakond ja kaks valitsusliitlast. Just nemad olid kõige nähtavamad ka välimeedias, teles ja internetis. Ametisoleva valitsuse kritiseerimine, uute töökohtade loomine, õiged majandusotsused, tasakaalustatud eelarve ning lubadus kaitsta Euroopa Parlamendis vanemahüvitist ja tulumaksu vähendamist on vaid osa sisepoliitilisest agendast.

Oponendi halvustamisele rõhusid kõige enam kaks suuremat parlamendierakonda. Keskerakond alustas, kasutades peaministripartei kohta ajaloo prügikasti kujundit ning süüdistas teda kõigis Eestit tabanud hädades. Reformierakonna vastulöök oli sama «vääriline» – erakondade lahterdamine tegijateks ja piduriteks ning Savisaare matrjoškast ilmuva Putiniga hirmutamine.

Nende kahe kampaania keskendus enim konkreetsete isikute või erakondade omadustele, mitte kavandatavatele poliitikatele. Samasse sarja läheb ka Tarandi «vali inimene, mitte part» loosung. Kuigi hea valimistava tekst oli läbi arutatud erakondadega, on nende põhimõtete järgimine vajalik kõigi kandidaatide poolt. Pelk ühine vastuseis kellelegi ei garanteeri veel kaugeltki, et samamoodi ollakse ühel meelel selles, mida siis teha tuleks.

Valimistelk ja pohmell

Valimisvõitlusse tõid elevust valimistelgid ja rohelistes särkides parteinänni jagavad noored eelhääletuse toimumise ajal jaoskondade ümbruses. Sellist punkti ei osanud me valimistava arutades sinna sisse kirjutada. Kuid vastuse leiab Euroopa Parlamendi seaduse §st 5, mille kohaselt on valimisagitatsioon keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija sinna siseneb.

Seaduse mõte on vabastada valija sel hetkel igasugusest aktiivsest propagandast. Loodame, et sellisele seaduse piirimail balansseerimisele reageerivad õiguskaitseorganid või seadusandja.

Reklaamiseadusega on määratud kohad, mille läheduses on alkoholireklaam keelatud. Miks mitte seadusega määrata kohad, kus e-hääletuse ja eelvalimiste ajal valimispropaganda ei ole lubatud? Mitte et me võrdsustaksime valimispropagandat ja alkoholi. Kui alkoholireklaami mõjul tehtava otsusega kaasnev pohmell möödub kiiresti, siis valimistel tehtud vea heastamiseks võib kuluda aastaid.

Kindlasti ei saa öelda, et hea valimistava oleks lõppenud kampaania eetilist ja sisulist taset kujundanud, seda enam, et kampaaniaplaanid olid hea tava kokkuleppimise ajaks üldjoontes juba paigas. Seekord hoidsid hullemat ära pigem masu ja erakondade huvipuudus nende valimiste vastu, mistõttu enam püssirohtu hoiti sügiseks.

Seda enam on head tava vaja. Positiivsed muutused võtavad kauem aega kui asjade minnalaskmine, aga järjepidevalt nende nimel töötades on see võimalik. Parteidel tuleks loobuda senisest praktikast, kus eeskuju on pigem võetud halvematest näidetest – «tema ju tegi ka, miks mina ei või?» ei ole siin hea nõuandja.

Valijate poolt on hääletustulemus üks viis oma suhtumise näitamiseks ning seda läinud nädalal piisava selgusega ka tehti. Muutuse saavutamiseks on aga vaja aktiivsust ka valimispäevade vahel, järjekindlalt kiites tegijaid selle eest, mis meeldib, ning tõstes häält sobimatu käitumise vastu. Ausamate valimiste garantiiks ei ole mitte ainult kenad kombed ja hea tahe, vaid ka õiguslik sund. Nimekirjade avatuse küsimus ei ole ainuke õppetund, millest seadusandjal õppida tuleks.

Viimased valimised näitasid ilmekalt, et kinnipidamine ausa valimise põhimõtetest oli pöördvõrdelises seoses kampaaniaks kasutatud rahaga. Kõige kulukamad reklaamikanalid on ka ühtlasi kõige vähem sisukad. Mida võrdsemad ja väiksemad on erakondade rahalised võimalused, seda ausamad oleks valimised.

Valimiskulutustele ülempiiri seadmine sõltub aga riigikogu poliitilisest tahtest. Res Publica kaotus eelmistel europarlamendi valimistel tõi kaasa välireklaami keelu. Seekord võib kaotajaks pidada kõiki erakondi, kellest edukaimgi sai sisuliselt sama palju hääli kui populaarseim üksikkandidaat. Mis saaks olla paremaks ajastuseks ja põhjuseks valimisteks kuluva raha piiramisel?

Mis aitaks vähendada reklaamideks kuluvat raha ja parandada sisulist debatti? Aasta tagasi tegi riigikogu kingituse kahele eratelekanalile, vabastades nad ringhäälinguloa tasust. Selleks et erakanalite tänust saaksid osa kõik valimistel osalejad, võiks seadusega panna kanalitele kohustuse anda kandideerijatele näiteks teatud arv tunde eetriaega arutelude ja väitlussaadete näol.
Allakirjutanud ei soovi anda hinnangut, milline erakond on hea valimistava järgimise tšempion ja milline luuser. Kui valimised võtavad üha enam protestikäitumise vormi, on kaotajaks nii ehk teisiti kogu ühiskond.

Hea valimistava
Valimiskampaania rahastamine
•    Läbipaistvuse tagamiseks rahastatakse kõik valimiskampaaniaga seotud kulud üksnes erakonna eelarve kaudu.
Avaliku võimu kasutamine erakonna huvides
•    Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast erakondlikus valimiskampaanias.
•    Maksumaksja poolt ülalpeetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele erakondadele.
•    Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele erakondadele.
Sisuline kampaania ja valimislubadused
•    Valimiskampaania teemaringi määrab enam ühiskondlik olulisus ning vähem lihtsus ja atraktiivsus.
•    Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest.
•    Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.
•    Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.
•    Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas.
Kandidaadid
•    Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.
Allikas: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit