Andres Arrak: prostitutsioon tuleks legaliseerida

Andres Arrak Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Liberaalina saan prostitutsiooni (mitte selle vahendamise) legaliseerimist vaid pooldada, kirjutab majandusteadlane Andres Arrak oma blogis.

Esiteks sellepärast, et selle keelustamine on sama «efektiivne» kui salasuitsu- ja alkoholi keelustamine. Lisaks on keelu jõustamine väga kallis ja nõuab suure aparaadi ülalpidamist.

Maailma vanim amet ei ole oma nime niisama saanud. Inimkaubanduse kaudu satuvad sellesse orav-rattas-skeemi paljud rumalad või lollitatud. Legaalse äri puhul jääks ärakasutamine kindlasti väiksemaks. Kas me oleme valmis aktsepteerima teatud inimeste vaba valikut? See on kinni suhtumistes ja mõttemallides.

Teiseks on sel puhul vaja defineerida ka prostitutsioon. Seltskonnaajakirjanduses end karusnahksete kasukate, tibiautode jmt eest käevangus poseerivad daamid... kuidas nendega oleks? Kas see tuleks ka keelustada? Ka oma seaduslikule mehele saab prostituut olla. Ühesõnaga – prostituudi mõiste on sama lai nagu raha pakkumisegi oma. Kõik sõltub seatud piiridest.

Kui odavaks/kalliks keegi end sel turul peab – kehtib sama printsiip, mis iga teise elukutse puhul. Mõni osutab kõrgteenust. Aga siis peab tal selleks olema kas tugev looduslik eelis või siis seljataga pikk ja põhjalik ettevalmistusperiood. Ka siin jäävad mõned alamasse kategooriasse. Igaühel meist on niikuinii oma turuhind. Füüsiliste võimete erinevus on kordades, vaimsete võimete oma sadades kui mitte tuhandetes. Seksiteenus on veidigi kõrgemal tasandil vaimse (esteetilise, kui soovite) ja füüsilise kombinatsioon. Tasulise seksi skaala kõigub põõsatagusest kähkukast kuni *****-teenuseni.

Lisaküsimus. Kui seksiteenuse tasuline osutamine on taunitav ja karistatav, kuidas oleks siis lood pornoga. Need tüdrukud seal videoklippides tegelevad palju laialdasemat avaliku mõju osutava teenusega. Moralistide arvates rikub omal pinnal teenust osutav prostituut eelkõige iseennast. Aga need «tädid» Youtube'i klippides? Kusjuures seal pakutavad (grupi)tehnoloogiad võivad ju veelgi kõlvatumaid kihkusid esile kutsuda.

Nende poolt tekitatud moraalne ja eetilis/esteetiline kahju on ju mõõdetamatult suurem. Miks me siis variserlikult hoidume pornosaitide keelustamisest rääkimast? Ma tean vastust. Sisimas me küll taunime, aga me adume oma jõuetust hoidmaks ära. Miskipärast eeldame, et suudame ära hoida «naabritüdruku» abivalmidust ja vastutulelikkust hormoonidest lõhkeda ähvardava «naabripoisi» suhtes. Ei ole ka suur saladus, et tegelikult pakatavad tüdrukud hormoonidest jupp aega enne «titekatest» poiss-eakaaslasi. See ongi viljakas pinnas VI-klassi tüdrukute IX-klassi poiste rüppe jõudmiseks. Enesepettus on kõige levinum ja samal ajal kõige meeldivam pettuse vorm.

Kolmandaks pärsib legaalne seksiostmise teenus noorte isaste (aga miks mitte ka emaste) vajadust ööklubis n-ö «ära rääkida» süütut tudengineiut. Vallalised ei ole alati süüdi selles, et nad on (veel) vallalised. Paradoksaalsel moel võiks prostitutsiooni legaliseerimine isegi tõsta ühiskonna kõlblustaset. Ka abielukriisi ei pea hakkama lahendama ilmtingimata armukes(t)e soetamise teel.

Viimane võib osutuda hulga kallimaks kui lühiteenuse kasutamine. Samuti võiks kahaneda lapsepilastus alaealiste suhtes. Eesti meedia kubiseb viimasel ajal 14-15-aastaste «elueitede» nutulugudest. Täiskasvanud meestega (teatud perioodiks) kuhugi ära kadumine ei ole ei perede ega ühiskonna huvides.

Neljandaks. Tervishoiu aspekt. Legaalselt FIE’dena töötavad teenuseosutajad läbiksid kohustusliku regulaarse tervisekontrolli. Tervisekontrolli kõrval saaks kindlasti pakkuda ka varjatud või avalikku (tervishoiu)koolitust ja psühholoogilist (karjääri)nõustamist. AIDSi ja muude haiguste levik peaks pidurduma.

Viiendaks – majanduslik aspekt. Prostituudid maksaksid sotsiaalmaksu ja oleksid tervise- ning pensionikindlustatud. Riik saaks legaalset maksutulu. Varimajanduse osakaal kahaneks kindlasti.

Täiendav aspekt – nn spekulantide ehk sutenööride (inimkaubitsejate) jalgealune kõiguks tugevasti. Suur osa Tallinna taksojuhte jääks olulise sissetulekuta.

Kuivõrd on sellise tee valik Eestis tõenäoline? Kahjuks ei ole. Mis sest, et kuulume Euroopa Liitu. Euroopa Liidu traditsioonide hulka ei kuulu kahjuks asjade õigete nimedega nimetamine ega tõele näkku vaatamine (noh, näiteks mõttetu laenatud tarbimis- ja sellest tingitud võlakriis). Me oleme Hollandi-Saksa liberaalse tee asemel valinud Põhjala poliitkorrektse-puritaanliku tee positsioneerides end üheselt Skandinaaviasse. Tähtsam on (laitmatu) peegelpilt kui kikilipsu taha peituv (ürgne) loomus/loodus. Ju siis peame nende mänge kaasa mängima. On see ratsionaalne või mitte, pole seejuures tähtis.