Henrik Roonemaa: lumeinimesi pole olemas

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Ma olen siin kirjutanud suurtest ja tähtsatest teemadest nagu privaatsus, nuhkimine ja meid enda alla mattev info üleküllus. Vahelduseks tahaks tegeleda millegi inimlähedasemaga. Näiteks küsimusega, kuidas jäädvustada esimestest omakorjatud mustikatest siniseks muutunud käsi, oma lapse kasvamist ja restoraniaknal passivat tikutopsisuurust parmu.

Muidugi, milles küsimus. Kõik need ja muud hetked saab jäädvustada fotoaparaadiga ja enamikul meist on mõni selline kodus kapis ju olemas. Mõnel on mitme tuhande eurone suur peegelkaamera koos igasugu lisaseadmetega, teisel sajaeurone kompaktkaamera, aga ma olen kindel, et paljusid neist ühendab just see kahetsusväärne asjaolu, et need on kodus kapis. Mitte metsas mustikal kaasas, mitte seal, kus laps oma esimesi samme teeb, ja mitte seal, kus see tikutopsisuurune parm oma vaiksel moel õudu külvab.

Minul on nii. Ma olen aastate jooksul teinud õõvastavalt kalliks läinud ekskursiooni läbi fotoaparaatide maailma. Mitu peegelkaamerat, igat sorti lisaobjektiivid ja välgud. Väiksem hübriidkaamera koos paari objektiiviga. Tavaline kompaktkaamera. Suure sensoriga väga kvaliteetset pilti tegev kompaktkaamera. Ma tean, mida kõik need nupud kaamerate peal tähendavad ja mis on ava, säri ja ISO-tundlikkus ja kuidas neid omavahel kombineerida. Ometi on pea kõik mu olulisemad pildid viimasel ajal tehtud mobiiltelefoniga, sest see on lihtsalt kogu aeg kaasas, mitte kodus kapis. Sealt lähevad pildid ise internetti, minu sõprade ja lähedasteni, mitte ei jää kuudeks mälukaardile konutama. Head aega, fotokaamera!

Nikoni president Makoto Kimura tunnistas umbes nädal tagasi antud intervjuus sama. Kompaktkaamerate müük langeb tänavu 12 protsenti ja vanal fotofirmal ei jää muud üle, kui lähemate aastate jooksul turule tuua mingit sorti uus toode, mis selliseid uut tüüpi pildistajaid meelitab. Mis see on, ta muidugi veel ei öelnud, kui ta seda üldse teab.

Nokia kuulutas aga eile õhtul välja täiesti uue, superkaameraga nutitelefoni Lumia 1020, millel on 41-megapiksline sensor, telefoni kohta korralik objektiiv ja pildistabilisaator ning mis peaks tegema veel palju paremat pilti kui juba niigi head telefonid seda suudavad.

Proffidele ja tõsistele asjaarmastajatele jäävad alles igal aastal üha paremaks muutuvad päriskaamerad, aga kõik ülejäänud võivad vabalt oma elu jäädvustada telefonikaameratega. Muidugi on keskmise telefoniga raske saada sama kvaliteetset pilti kui keskmise fotokaameraga, aga mis siis. Meie, tarbijad, oleme ju viimaste aastate jooksul heal meelel andnud tagasi kvaliteedis, kui aga on mugavam ja odavam. MP3, Ryanair, plastmassi maitse ja välimusega tomatid ja kiirmood on selle ehedaks tõestuseks.

Pealegi võib asjaolust, et meil kõigil on taskus täiesti korralik foto- ja videokaamera, väga palju kasu olla. Meediaväljaanded on juba aastaid üritanud käima lükata kodanikuajakirjandust. Kaameratelefonide levimisega väljapoole igavaid, aga rikkaid lääneriike saab see kõik ainult areneda.

Ühe väga suure asja oleme me aga kaameratelefonidega juba saavutanud, nagu populaarne veebikoomiks XKCD esmaspäeval tabavalt märkis. Nimelt oleme me tõestanud, et lendavaid taldrikuid, järvekoletisi ja lumeinimesi ei ole olemas, sest kui mõni neist oleks viimasel ajal kusagilt nina välja pistnud, oleks keegi tast klõpsu teinud ja Facebooki või Instagrami üles pannud.