Arumäe: kehva lastetoa tagajärgi ei muuda leping ega seadus, vaid haud

Urmas Arumäe. Foto: Mihkel Maripuu

EBSi õppejõud ja endine justiitsminister Urmas Arumäe kirjutab Postimehe arvamusportaalis Kaisma ja Vändra valla liitumise järel tekkinud tülist rääkides, et antud juhul taandub kõik võimulolijate lastetoale, petetute valulävele ja sellele, mida otsustab sellises olukorras valija.

Postimees.ee'st võis 9. juulil lugeda, et Pärnumaa Kaisma vald liitus 2009. aastal Vändra vallaga ja mõlemapoolsel heakskiidul sõlmiti õiguste tagamiseks liitumisleping, mida Vändra valla tollased/praegused juhid (täpsemalt ilmselt vallavolikogu osad liikmed) on väidetavalt rikkunud. Kuna ma olen viidatud liitumislepingu autor, siis alljärgnevalt mõned sellekohased tähelepanekud.

Vale on Postimehe viidatud artikli pealkiri, nagu lubaks valimisseadus väikevaldadest üle sõita. Millele selline väide toetub, artiklist ei selgu, mistõttu ei saagi aru, miks selline sisutu artikkel üldse ilmus.

Mingit seadusega vastuolu ei ole. Kaisma valla Vändra vallaga liitumise lepingu sõlmimise ajal kehtis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) 16.01.2009. a. redaktsioon (mida käesolevaks ajaks on muudetud 7 korda). Selle § 8 lg 2 p 2 lubas üldreeglist erinevalt moodustada ühe valla territooriumil mitu valimisringkonda, kui tegemist  on viimase kahe valimisperioodi jooksul ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksusega. Mõistetel «ühinemine» ja «liitumine» ei tehtud siis ega tehta ka täna KOVVS-is vahet. Valimisringkonnad tuli moodustada «ühinevate» kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa. Ühe hilisema parandusega on mõiste «ühinevate» asendatud mõistega «ühinenud», ehk siis sisulist muudatust pole toimunud.

Mandaatide arv moodustatavates valimisringkondades ei võinud KOVVSi 16.01.2009. a. redaktsioonis olla väiksem kui kolm (mis Kaisma puhul nii ka oli) ja ka see põhimõte ei ole siiani muutunud.

Mandaatide valimisringkondade vahel jaotamise osas ei ole samuti võrreldes varasemaga midagi muutunud.   Mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, ülejäänud mandaadid jaotatakse lähtudes valijate arvust rahvastikuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga. Liitumislepingu p 5.2. sätestab vallavolinike kokkuleppe, mille kohaselt on Vändra valla vallavolikogu koosseisus läbi saadikumandaatide kvoodi tagatud lepingu sõlmimisel ja ka edaspidi Kaisma valimisringkonnale 3 saadikumandaati (Vändra valla vallavolikogus oli ja  on  siiani kokku 15 liiget), mis iseenesest ei ole vastuolus seaduses mõttega.

KOVVS § 8 lg 2 p 2 sõnastusest võib aru saada, et rohkem kui ühe valimisringkonna moodustamine ühe valla territooriumil on erand ja lubatud ühinemise/liitumise puhul. Samas on liitujad soovinud, et selline korraldus kehtib kaks valimistsüklit (kuni aastani 2017). Riik on Pärnu tollase maavanema, Toomas Kivimägi isikus liitumist selle taotletud/esitatud tingimustel aktsepteerinud, kui maavanem esitas 16.04.2009. a. oma positiivse arvamuse Kaisma valla Vändra vallaga liitumistaotluse juurde ning saatis selle siseministeeriumile. Ka ministeerium pole sellist liitujate soovi vaidlustanud. KOVVS § 8 lg 2 p 2 ei ole võimalik tõlgendada nii, et 2013. aasta kohalike volikogude valimiste puhul rohkem kui ühte valimisringkonda Vändra vallas moodustada ei või. Kindlasti võib (ja liitumislepingu järgi peabki), sest jätkuvalt on seaduse erisätte mõttes tegemist «viimase kahe valimisperioodi jooksul ühinemise või jagunemise teel tekkinud kohaliku omavalitsuse üksusega».

Tegemist on huvitava olukorraga – meil on laual küll liitumisleping, kuid kadunud on lepingu üks esialgne osapool, ehk Kaisma vald kui juriidiline isik, sest lepingu järgi nii pidigi juhtuma. Kaisma valla õigusjärglaseks on liitumislepingu järgi Vändra vald (lepingu p 3.3.). Liitumislepingu korrektne täitmine ja sellega seonduv on Vändra vallavolikogu ja osaliselt vallavalitsuse sisemiste arutelude/vaidluste/otsuste teema. Lepingut tagasi pöörata pole praktiliselt võimalik, juriidilist vastutust poliitikute lubaduste mittetäitmise suhtes nagunii rakendada ei saa… Seega taandub kõik võimulolijate lastetoale, petetute valulävele ja sellele, mida otsustab sellises olukorras valija, kui ta valimiskabiinis riigiga/omavalitsusüksusega kahekesi on…