/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Kriminaalpolitsei juhiks naine? Tunnen lugupeetud inimesi (mehi), kes selle uudise peale tulist kurja vannuvad. Aga seekord nad pigem eksivad. Võimalus, et kriminaalpolitsei juhiks saav Krista Aas juhina ebaõnnestuks, on peaaegu nullilähedane. Selleks on ta varem liiga palju saavutanud.
«Ma ütleks, et Kristal on juhina mune rohkem kui mõnel kõrges ametis meeskolleegil,» iseloomustab teda kolleeg. Ärge saage valesti aru, Krista Aas ei ole nn terminaator – jõuline juht selle sõna tavalises tähenduses.
Talle meeldib vaielda. Vajadusel julgelt otsustada. Kuid otsuste taga olevat alati suurem pilt. Teisisõnu, ta räägib asjaosalistega läbi ja otsustab. Muidugi nii, kuidas ise õigemaks peab. Tal olevat juhi kohta kiiduväärt oskus suunata inimesi tööle, mida nood kõige paremini oskavad ja teha tahavad.
Prokuratuuris töötamise ajast on tal ette näidata aasta prokuröri tiitel. Erinevalt enamiku kolleegide omast pärineb Krista Aasa tiitel ajast, mil selle andmisele sai kaasa rääkida kohtunikkond. Selle võrra on Krista Aasa aunimetus hilisemate laureaatide omast väärtuslikum.
Krista Aasa tõi politseitööle endine politseijuht Raivo Aeg. See juhtus mitu aastat tagasi. Aasa esimeseks ülesandeks sai politseiametis kriminaalpolitsei valdkonna juhtimine, nii et korra on ta seda tööd juba teinud. Samasse, politseitöö algusaega jääb ka kolleegide umbusk tema kui väljastpoolt süsteemi tulnud naisjuhi suhtes.
Ta teeb endale asjad selgeks, ei ole ülbe, eelistab rasketest asjadest rääkida lihtsalt, selges sõnastuses, ta on intelligentne, ta on mõtteinimene. Neid iseloomuomadusi nimetavad Krista Aasa kohta temaga ühe töölaua taga istunud inimesed.
Muidugi pole Krista Aas ka nii vilets juht, et tal poleks kriminaalpolitseis vastaseid. Vastaste argumendid on, et Aasa juhitav kriminaaltulu büroo pole ennast veel õigustanud. Jah, neil on õigus, kuid selles väites tuleks panna rõhk sõnale «veel».
Olen nõus, et olukord, kus keskkriminaalpolitsei uurimisi juhib riigiprokuratuur, mille juht Norman Aas on Krista Aasa abikaasa, võib tekitada küsimusi eetika vallast.
Kuid see kõik ei tähenda, et Krista Aas talle pakutud ametikohta ja vastutust ei vääriks. Ta ise on öelnud, et kaalus peadirektor Elmar Vaheri ettepanekut väga tõsiselt, sest teab, kui kõrged on Vaheri kui endise keskkriminaalpolitsei juhi professionaalsed nõudmised uuele juhile.
Et lugejal ei jääks Krista Aasast nüüd muljet kui rangelt riietatud kuivast kontoriinimesest, siis olgu öeldud, et naljast saab ta aru. Ning talle meeldib lumelauasõit. Tal on kaks last ja ta on õnnelikus abielus. 1994. aastal Väike-Maarja gümnaasiumi lõpetanud ja hiljem kaks magistritööd kaitsnud Aasa neiupõlevnimi oli Kull. Ning päris väiksena unistas ta hoopis kaugetesse maadesse viivast kaugsõiduautojuhi ametist.