Signe Uustal

FOTO: Maksu- ja tolliamet

Maksuameti kasutatavad valemid on õiged, kuid neid saab kasutada vaid põhjaliku analüüsi tulemusel leitud võrreldavate tehingute puhul, kirjutavad ameti maksude osakonna peaspetsialist Merje Roomet ja kontrolliosakonna juhtivrevident Signe Uustal vastuseks Velda Buldase arvamusartiklile, milles ta kritiseeris maksuametit ja pidas selle siirdehinna arvutamise valemit ebaloogiliseks.

Seoses Velda Buldase 28. juunil ilmunud arvamuslooga Postimehes peame vajalikuks selgitada, kuidas siirdehinna turuväärtuse määramise meetod tegelikult toimib ja kuidas seda kasutatakse.

Taustaks: tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse seotud isikute vaheliste tehingu hinna (edaspidi siirdehind) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (edaspidi tehingu turuväärtus) lähtuvalt, kui tegemist ei ole erisoodustusega. Siirdehinna turuväärtuse määramisel kasutatakse ühte või mitut järgmistest meetoditest: võrreldava hinna meetod, edasimüügi hinna meetod, kulupõhine meetod, jagatud kasumi meetod ja tehingupõhine tootluse meetod.

Seotud isikute vaheline tehingu turuväärtus määratakse rahandusministri määrusega kinnitatud meetodeid kasutades, kuid meetodites kajastatud valemid on vaid osa tööst. Maksu ei määrata pelgalt arvude valemisse kirjutamisega, vaid võrreldav tehing, mille andmeid kasutatakse, peab olema kontrollitavaga sarnane.

Enne sobiva meetodi valimist analüüsitakse tehingute võrreldavust. Turuväärtuse määramiseks tuleb leida sarnane(sed) tehing(ud) mitteseotud isikute vahel, alles seejärel saab hakata kasutama meetodeid ja valemeid. Turutingimustes toimunud sarnases tehingus ei tohiks tekkida erinevus äriühingute kasumimäärades nagu pelgalt suvaliste arvudega mängides juhtuda võiks ja nagu konkreetse artikli tabelis oli toodud. Eeldusel, et tehingud on võrreldavad ja tehingu turuväärtus on õigesti määratud, kuid seotud isikute vahelise tehingu hind on erinev, ongi tegemist juhtumiga, kus määratakse tulumaks erinevusele turuväärtusest.

Siirdehinna puhul on kõige olulisem asjaolu, et vaid sarnaseid tehinguid saab võtta võrdluse aluseks. Usaldusväärseima tulemuse annab sisemine võrreldav ehk maksumaksja ja temaga mitteseotud isiku vaheline tehing, kuid seda ei pruugi olla olemas. Ideaalselt sarnaseid tehinguid on raske leida, mistõttu on vähem olulised erinevused lubatud.

Võrreldavuse analüüsimisel on väga oluline kontrollida, et sarnased oleksid kontrollitava tehinguga täidetud ülesanded, kasutatud vara ning risk. Tehingute võrdlemisel ei lähtuta pelgalt arvandmetest, oluline on mõista tehingut mõjutavaid tingimusi, näiteks äri sisu, mis annab tehingus olulise lisandväärtuse, samuti millised välised mõjurid hinda võivad moonutada jne. Et tehingu hinna kujunemist paremini mõista, on siirdehinna kontrollimiseks kehtestatud tavapärasest tõendite kogumisest laiemad tehingu turuväärtuse määramise dokumenteerimise nõuded, mis sisaldavad põhjalikke tehingute kirjeldusi.

Seega algab siirdehinna kontroll laiapõhjalise analüüsiga, mille käigus leitakse muuhulgas sarnased võrreldavad tehingud. Alles seejärel valitakse tehingule sobivaim meetod turuväärtuse määramiseks. Parima sobiva meetodi valiku määrab tehingu iseloom, andmete usaldusväärsus ning info kättesaadavus. Näiteks on oluline, millist tüüpi ülesandeid tehingu osapool täidab.

Erinevates meetodites lähtutakse võrdlemisel erinevatest andmetest. Kulupõhise meetodi puhul lähtutakse võrdlemisel kasumimäärast, mida sõltumatu kauba või teenuse müüja sarnases tehingus saab. Mitteseotud isikute vahelist kasumimäära kasutades arvutatakse, millise hinnaga peaksid seotud isikud sarnase tehingu tegema.  

Kui meetodi ja valemi kasutamise tulemusena on kontrollitava tehingu hind turuväärtusest oluliselt erinev, on võimalik, et konkreetne meetod ei ole sobilik või kusagil on kontrollimisel tehtud viga. Seetõttu tuleb analüüsi kontrollida ja vajadusel korrigeerida. Näiteks on võimalik, et võrdlemiseks valitud sõltumatute isikute vahel toimunud tehing ei ole piisavalt sarnane ning analüüsi on vaja jätkata.

Rahandusministri määruses on meetodi kirjelduse juures selgitatud, millal vastavat meetodit kasutada ei saa, näiteks kulupõhist meetodit ei kasutata:

  • kui teabe hankimine võrreldava tehingu toimumise või tehingu tingimuste kohta ei ole kulutatava ressursi tõttu otstarbekas või
  • võrreldava kasumimäära leidmiseks ei ole võrdluseks kasutatavate tehingute andmetes esinevaid erinevusi võimalik piisava täpsusega korrigeerida

Seega ei ole meetodite kirjeldamisel eeldatud, et neid saaks kasutada suvaliste andmete puhul.

Leiame, et meetodites kasutatud valemid on õiged, kuid neid saab kasutada vaid põhjaliku analüüsi tulemusel leitud võrreldavate tehingute puhul.