R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: karistus, mis mõjub

Postimees
Juhtkiri: karistus, mis mõjub
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Vara konfiskeerimise laiendamine lisab karistuspoliitikas paindlikkust

Mitte miski ei soosi üldist seaduskuulekust paremini kui teadmine karistuse vältimatusest, räägivad sisejulgeoleku valdkonna asjatundjad. Kuid milline peaks karistus olema, et sel tõepoolest oleks mõju? Paljuski oleneb see seadusvastase teo toimepanijast, kuriteo liigist ja raskusastmest. Karistussüsteem peaks olema piisavalt paindlik ja mitmekesine, et leida iga juhtumi puhul kõige õigem ja õiglasem lahendus. Kuritegelikul (või tõendamata) teel saadud vara konfiskeerimine pakub selleks ühe täiendava võimaluse.

Olud ja keskkond muutuvad ning muutuvad ka kuriteod. «Kriminaalne maailm liigub väga paljuski majanduskuritegude valda, mis tähendab küberkuritegusid, rahapesu,» märgib tänases Postimehes siseminister Ken-Marti Vaher. On üpris mõistetav, et neid tendentse tuleb silmas pidada ka karistuspoliitika kujundamisel. Seaduse täiendamine võimaldab paremini reageerida juhtumitele, kus kuritegelik raha ja legaalne raha on omavahel põimunud. Olgu jutt siis laenuga ostetud kinnisvarast või liisitud autodest.

Petuskeemi eest saadud lühiajaline, sageli tingimisi vanglakaristus, mille kandja uhkeldab avalikult kallite autode või muu varandusega, pole meil paraku tundmatu näide. Ühiskonnale avaldab see paratamatult negatiivset mõju. Niisamuti võiksid olla teravama tähelepanu all tegelased, kelle seaduslik sissetulek pole kuigivõrd kooskõlas tema elustiiliga. Laiendatud konfiskeerimist nähakse võimaliku lisakaristusena narkokuritegevusega võitlemisel.

Viimastel aastatel üha sagedamini kasutatud ja avalikkusele juba tuntud võtteks on korduvalt purjuspäi rooli istunud isiku sõiduki konfiskeerimine. Mullu konfiskeeriti 48 sõiduvahendit. Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets ütles jaanipäevajärgses raadiousutluses, et teatud tegelaste puhul on see pea ainus meede, mis tõepoolest seadusrikkujale mõju avaldab, kuid märkis samas, et süsteemi tuleks mitmes aspektis täiustada ja täpsustada. Minister Vaher lubabki nüüd astuda sammu edasi ja jõuda ka liisinguautodeni.

Riigikogul on kõnealuste seadusemuudatuste juures paljugi arutada. Kindlasti tuleks vältida olukordi, kus konfiskeerimise kohaldamine osutub ebaproportsionaalseks, või seda, et kurjategijail õnnestub määratud karistusest üht või teist kavalust kasutades ikkagi mööda hiilida. Ühiskond ei vaja juhtumeid, kus pätt näitab end de jure paljana kui püksinööp, ent lahkub kohtumaja juurest luksusautoga. Karistus peab olema õiglane ja tõsiseltvõetav, avalikkusele selgesti mõistetav ja põhjendatud.

Märksõnad
Tagasi üles