Rahvaid ja piirkondi ühendaval lennutranspordil on keskne roll Euroopa integreerimisel ja tema konkurentsivõime parandamisel. Lennutransport annab märkimisväärse panuse Euroopa majandusse: aastas veetakse 822 miljonit reisijat, samuti tegutseb Euroopas rohkem kui 460 lennujaamast koosnev võrgustik.
Euroopa Liidu ajendatud liberaliseerimine on üks Euroopa integratsiooni edulugusid. Alates lennutranspordi liberaliseerimisest 1997. aastal on valdkond enneolematult laienenud. Tänu sellele saavad Euroopa kodanikud paremaid ja taskukohasemaid teenuseid ning esile on kerkinud odavlennuettevõtjad ja miljonitel eurooplastel on nüüd võimalik odavalt reisida. Viimase kümnendi jooksul on valdkond pidanud tegelema ka keeruliste probleemidega: 11. septembri rünnakud, kütusekriis ja praegune majanduskriis.
Lennutransport on palju muutunud ja ELi konkurentsipoliitikal on olnud kogu aeg oluline roll. Meie ühinemiste kontrollimise volituste alusel oleme kontrollinud lennuettevõtjate järjest arvukamaid koondumisi: näiteks ettevõtja Air France-KLM loomine, ettevõtjate Iberia ja British Airways ühinemine ning mitmed Lufthansa-poolsed ülevõtmised.
Oleme kontrollinud ka mõnikord tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud väiksematele rahvuslikele lennukompaniidele antud riigiabi, tagades selle abi sidumise elujõulisuse taastamiseks vajaliku ümberkorraldamisega. Näiteks oleme kiitnud heaks ettevõtjate Air Malta ja Czech Airlines restruktureerimiskava. Seevastu Ungari vedaja Malév, kelle elujõulisust ei õnnestunud taastada, pidi lõpuks turult lahkuma.
Kuid riigid kasutavad lennundussektori rahastamisel avaliku sektori vahendeid, st maksumaksja raha raskustes olevate äriühingute ümberkorraldamiseks. Ma käivitan ulatusliku konsulteerimise sidusrühmade ja kodanikega lennujaamadele ja lennuettevõtjatele antavat riigiabi käsitlevate komisjoni uute suuniste eelnõu üle.
Nii lennujaamad kui ka lennuettevõtjad saavad sageli toetust riigi või kohaliku tasandi ametiasutustelt ning seni ei ole toetuste summad ega nende andmise põhjused olnud piisavalt läbipaistvad. Kõnealustes uutes suunistes täpsustatakse sellise toetuse andmise tingimusi. Me juba uurime mitmele ELi lennujaamale antud riiklikku toetust.
Probleeme on palju. Tänu piirkondlike lennujaamade rajamisele viimastel aastatel on oluliselt paranenud mõnda piirkonda pääsemise tingimused. Ka suured sõlmlennujaamad on üha rohkem ülekoormatud. Samal ajal on lennujaamade tihedus teatavates ELi piirkondades toonud kaasa tarbijate ja lennuettevõtjate vajadustega võrreldes suure kasutamata läbilaskevõime. See võib anda mõnele turuosalisele võimaluse saada soodsaimaid toetusi maksumaksja kulul. Oleme mõnikord olnud tunnistajaks, et olemasolevad lennujaamataristud dubleerivad üksteist või et olemasolev läbilaskevõime jäetakse kasutamata.
Kõigil nimetatud põhjustel on Euroopa Komisjoni teostataval ELi tasandi riigiabikontrollil keskne roll. Peame tagama nii selle, et kodanike transpordivajadused saaksid täidetud kui ka selle, et maksumaksja raha läheks sinna, kus seda on tõepoolest vaja. Samuti peame säilitama lennujaamade ja lennuettevõtjate võrdsed võimalused, sõltumata nende ärimudelist, alates väikestest piirkondlikest lennujaamadest suurte sõlmlennujaamadeni ning odavlennuettevõtjatest rahvuslike lennukompaniideni.
Seetõttu teen ettepaneku jätkuvalt lubada lennujaamataristule teatavatel tingimustel antavat abi: riigiabi võib olla õigustatud juhul, kui esineb tõeline transpordivajadus ja abi on vajalik piirkonda pääsemiseks. Lennujaamad peaksid aga suutma katta oma tegevuskulud nagu mis tahes muu majandustegevuse puhul, välja arvatud juhul, kui tegemist on vajadusega osutada konkreetset avalikku teenust.
Lennujaamad peaksid olema kasumlikud ning nende kulud peaksid katma neid kasutavad lennuettevõtjad ja reisijad. Seda ei ole võimalik saavutada üleöö: teen ettepaneku kehtestada kümneaastane üleminekuperiood, et piirkondlikud lennujaamad saaksid olukorraga järk-järgult kohaneda.
Samuti võib lennuettevõtjatele antav abi olla õigustatud ajutiselt, näiteks uue lennuliini avamiseks.
Võttes vastu uue riigiabiraamistiku, mis tõesti vastab praegustele ja lähiaastate nõuetele, reageerime paremini kõigi Euroopa kodanike, nii maksumaksjate kui ka reisijate, vajadustele ning loome tingimused dünaamilise ja konkurentsivõimelise lennutranspordisektori arenguks Euroopas.