Kaspar Jõgeva

FOTO: SCANPIX

Meenub teile kooliajast mõni kõva käega pedagoog? Usun, et meenub. Kas oli tegemist sellisega, kes aine läbinisti selgeks tegi ning oma ausa, kuid kompromissitu suhtumisega eeskujuks sai? Või oli tegu represseeriva türanniga, kes teema tuuma vaid ise mõistis? Ilmselt vana kooli õppejõud nõndamoodi kaheks jagunevad. Kumb neist on Peeter Lorents?

IT Kolledži tudengite sõnul on ta ebapädev, ebaprofessionaalne ning suhtub üleolevalt nii üliõpilastesse, kooli kui kaastöötajatesse. Sealhulgas öelnud professor välistudengile, et Lõuna-Korea rahval peaks tema rumaluse pärast häbi olema. Ja mitte ainult – õppejõud kutsunud üliõpilasi sõnadega «idioodid», «lambad», «rotid» ja «kolhoositalunikud». Lisaks polevat ta ühelgi õppuril võimaldanud oma eksamitööga tutvuda.

Samal ajal süüdistab professor üliõpilasi massilises spikerdamises. Lorentsi sõnul tegi ta tudengitega eksperimenti, kus vahetas varasemate aastate tööde sisendandmeid marginaalsel määral ja saanud tulemuseks rohkelt eelmiste aastate vastuseid, mis muudetud kujul valeks osutusid.

Õppejõu väitel asus ta mahakirjutamise vastu võitlema seejärel, kui tahtis omale uut kasvuhoonet rajada, kuid ehitise insenerilahendus ei kannatanud vähimatki kriitikat. Siis otsustas professor, et nii enam jätkata ei saa ning tuleb teha lõpp pooliku haridusega spetsialistide järelkasvule.

Kellel siis õigus on? Tudengitel või õppejõul? Sellele on keeruline vastata. Üks on kindel – mitte kedagi pole kohane valimatult sõimata. Eriti taunitavaks teeb juhtumi tõik, et sääraseid väljendeid kasutas haritlasest professor. Kui eesti haritlaskond nõnda madalale laskub, siis mis veel n-ö mitteharitlastest rääkida. Pedagoogid on siiski teenäitajad, kes ei kujunda järelkasvu ainult õpetuse, vaid ka eeskujuliku käitumise kaudu.

Professoril on kriitikaks tõsiseltvõetavaid argumente. Lorents tõi ilmeka näite massilisest mahakirjutamisest. Tõde on see, et pooliku haridusega spetsialiste pole riigil mõtet koolitada. Samamoodi nagu iga eestlane teab mõnd vana kooli õppejõudu, tunneb igaüks ka käpardist asjapulka, kelle ainus kutsetunnistus ongi seesama diplom. Oskustega on lood kehva võitu.

Kumba sorti vana kooli õppejõud siis Lorents on? Kes seda teab. Faktide alusel saab väita, et 73 petitsioonile alla kirjutanud tudengit kutsuks teda pigem türanniks kui eeskujuks. Arvestades, et kursus koosnes 144 tudengist, siis jagunevad arvamused laias laastus pooleks.

Samas on tõsiasi ka see, et kaaskodaniku rotiks nimetamine ei tee kellelegi au. Härrasmeheliku käitumise korral vaevalt keegi Lorentsit üldse süüdistanud olekski.