/nginx/o/2013/06/18/1837588t1h119f.jpg)
Majandusgeograaf Hardo Aasmäe ütles esmaspäeval kaubandus-tööstuskojas toimunud Horvaatia teemalisel hommikuseminaril, et Eesti peaks aitama Horvaatial Euroopa Liidu rahadega piiri valvamist tänapäevasemaks, nutikamaks ja odavamaks muuta.
Hardo Aasmäe: Eesti peaks aitama Horvaatial piiri valvamist nüüdisaegsemaks muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Horvaatial on nüüd Euroopa Liidus välispiiri peaaegu 1200 km, millest valdav osa on keeruliselt hallatavad mägialad. Paratamatult on see nende jaoks problemaatiline teema. Arvestades Eesti kogemust, kellel on uus piir vastu Venemaad, on ta meil tehniliselt võrdlemisi hästi varustud ja meil tuleks Horvaatiaga koostööd teha.
Minu veendumus on, kui Horvaatia valitsuskabineti liikmed peagi Eestit külastavad, siis tuleb neile tutvustada Petseri piiri. Pole põhjust meie kogemusi ja oskuseid vaka all hoida ja me peaksime aitama neil Euroopa Liidu rahadega piiri valvamist kaasaegsemaks, nutikamaks ja odavamaks muuta. Sellega kaasneks Eestile ka arvestatav kogus tellimusi, mis annaksid tõenäoliselt suurprojektide näol tööd 30-50 ettevõttele.
Horvaatial on tavalist riigipiiri 200 km Serbiaga, aga ülejäänud 1000 kilomeetrit on mägesid, mille valvamine on tõsine ettevõtmine. Olen veendunud, et Eesti valitsus ja välisministeerium peaksid sellega tegelema, et meie oskused ja kogemused jõuaksid Horvaatia piirini, sest Euroopa Liit niikuinii rahastab sealse piiri ehitamist ja meie ei tohiks sellest kõrvale jääda. Horvaatia liitumisega on Euroopa Liidus juures jälle üks meie suurune ja ka üks hääl juures, kes väiksemate riikide probleemidest aru saab. Tere tulemast neile!