Velda Buldas

FOTO: Erakogu

Eesti vajaks ka riigiametitesse veidi enam tervet mõistust ja loogilist mõtlemist, kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Velda Buldas, kes tuvastas maksuameti ühest maksumäära valemist ebaloogilisuse.

Kuna hakkan sügisest alates sisekaitseakadeemias (SKA) üliõpilasi koolitama, koostan nüüd hoolega juhendmaterjale. See on viinud mind arusaamisele, et Eesti vajaks hädasti ka riigiametitesse veidi enam tervet mõistust ja loogilist mõtlemist.

Nimelt, sisekaitseakadeemias maksukontrolli õpetamise jaoks palusin maksu- ja tolliametist (MTA) juhendeid (kinnitades, et kasutaksin neid ainult SKA-s õpetades). Tahaksin üliõpilastele anda lisaks üldistele menetluslikele teadmistele ja riskide haldamise oskustele ka veidi spetsiifilisemat teavet ja oskusi. MTA kontrolliosakond arvas, et kuna nad on otseselt huvitatud, et neile tööle tuleksid oskustega inimesed, oleksid nad valmis mulle andma neid juhendeid, mis pole otseselt maksusaladust paljastavad või liiga spetsiifilised. Kuna aga MTA-s käivad asjad nii, et otsuse teeb  sisekontroll, pöördusid nad loa saamiseks sinna.

Sisekontroll asus aga üllatuslikult seisukohale, et (tsiteerin): «Ei või ühtegi neist anda, kuna tegemist on MTA metoodikat, kuidas me mingi tulemini jõuame,  kirjeldava teabega. Me ei saa garanteerida, et üliõpilased, kes selle info võiksid saada, justnimelt meile tööle tulevad ja ei lähe kusagile ehitusettevõttesse või üks kõik kuhu veel. Nad on ainult üliõpilased ja ei pea omama juurdepääsu asutusesiseseks tunnistatud teabele. Kõik dokumendid tuleb märgistada AvTS § 35 lg 1 p 10 ja dokumentide koostajatele tuleb see info edasi anda. Ines».

Niisiis, MTA seisukoht on, et riigiametnikke ette valmistav kõrgkool ei tohi anda riigiametlikele tööks vajalikke teadmisi?! Seda oli küll veidi üllatav kuulda. Aga otsustasin, et ega nii väikesest asjast ei saa meelt heita, õppematerjale on võimalik koostada ka avalike andmete alusel. Seega suundusin MTA kodulehele ja asusin läbi töötama seal avaldatud juhendeid, sh siirdehindade määramise juhendit.

Igaks juhuks selgitan, et siirdehind on ettevõtete omavahelise tehingu hind, mis sageli kipub omavahel seotud ettevõtetel turuhinnast erinema. Põhjus on, et sageli soovivad ettevõtted suunata kasumit kas madala maksumääraga riiki või madalamalt maksustatud ettevõttesse. Sellist tegevust maksustavad riikide maksuhaldurid täiendavalt. Täpsemalt, maksustatakse see osa, mis turuhinnast erineb.

MTA juhendist selgub, et esmalt püüab maksuamet juhul, kui omavahelise tehingu hind turuhinnast erineb, rakendada võrreldava hinna meetodit ehk siis leida võrdluseks sama ettevõtte sarnane tehing mitteseotud osapoolega või siis selle puudumisel kolmandate isikute (st mingite muude ettevõtete või isikute) vaheline võrreldav tehing. Kui ka sellist tehingut ei leidu, kasutatakse mõnda muud siirdehinna määramise meetodit, näiteks edasimüügi hinna meetodit või kulupõhist meetodit.

Kuna pean hakkama üliõpilastele ja ettevõtjatele selgitama, kuidas kõik need meetodid töötavad, st et kuidas määrab MTA nende alusel tehingu eeldatava hinna, asusingi valemite järgi arvutama. MTA juhendi kohaselt leitakse kulupõhise meetodi korral kasumimäär ja turuväärtusele vastav müügihind järgmiselt:

Kasumimäär = ((müügihind - tehingukulud) /tehingu kulud) x 100

Turuväärtusele vastav müügihind = ((tehingu kulud x kasumimäär)/100) + tehingu kulud

Tekitasin valemite testimiseks lisaks juhendi näitele ka endale excelisse teoreetilised ettevõtted, kelle hinnakujundus on tulenevalt asjaoludest järgmine (toodud järgnevas tabelis veergudena). Esimese veeru arvutused on tehtud, järgides MTA siirdehindade juhendi näidet, järgnevas kolmes veerus on ise lisatud andmed.


Niisiis, MTA näites, kus ettevõtte tehingukuludeks on 625 eurot ja müügituluks 700 eurot, näiks nagu kõik korras olevat, kasumimäär on 33 protsenti ja juurde makstav maks 35 eurot ja 44 senti. Nüüd aga edasi, järgmise näite puhul, kus ettevõtte hinnakujundus erineb turu tegelikust vähe (ettevõtte tehingukulud olid 300, ta müüs kauba 700-ga, võrreldava ettevõtte, mis eeldatavasti ei riku siirdehinna reegleid, tehingukulud olid 200 ja müügihind 800), tuleb kasumimäära eeldatavaks suuruseks 300 protsenti ja veel täiendavalt tasuda maksu 500-lt eurolt! Ja järgmistel ettevõtetel 900 protsenti ja 100 protsenti. Sellise kasumimäära kasutamine edasises arvutuses tekitab olukorra, kus eeldatava müügihinna numbrid sõidavad lakke ning lõppkokkuvõttes tuleks nagu tasuda müstilisi summasid.

Esialgu arvasin, et tegin kusagil arvutusvea. Aga kontrollimine näitas, et ei teinud, MTA näite kontrollimisel kasutatud valemid kopeerisin ka kõigile ülejäänud näidetele. Põhjus, miks sellised müstilised tulemused tekivad, on lihtsalt selles, et kasumimäära arvutamise valemis on jagajas tehingu kulud, mis on tegelikult müügihinnas sisalduv üks kuluartiklitest ja müügihinnast väiksem. Kui tegu on müügihinnaga võrreldes madalate tehingukuludega, st siis, kui tehingukulud on müügihinnast poole või enama võrra madalamad, paisub kasumimäär üle 100 protsenti ja toob kaasa müstilisi numbreid. Seega, antud juhul ei eksinud mina, vaid valem ongi äpardunud.

Seega, et seda arusaamatust likvideerida, püüdsin aru saada, kes ametnikest on selle valemi loonud ja koputada talle südametunnistusele, et parandagu see ära. Aga oh häda! Avastasin, et selline valem on sisse kirjutatid ka juba siirdehinna määramise määrusesse (vt § 14 lg 2 ja lg 4)! Nii et kallid ettevõtjad, mina küll ei tahaks teie nahas olla, kui sooritate mõne tehingu, kus on madalad tehingukulud ja mille maksuhaldur on otsustanud täiendavalt maksustada kulupõhise meetodi alusel! Kasumimäära 900 protsenti oleks ikka üsna ränk taluda küll! Ja kurb on ka see, et kusagil kõrgel positsioonil (või äkki koguni Euroopa kabinettides) istub tubli ametnik, kes selliseid äpardunud valemeid välja mõtleb ning kõik teised tublid ametnikud kribivad selliste valemite järgi aastaid ja aastaid arvutada ning ettevõtjad maksavad selle kõik kinni… Seega, vahel võib matemaatika olla meie suurim sõber, kuid nagu näha, siis vahel ka suur vaenlane. Koolis käimine ei teeks kellelegi paha…

Nii et kui maksuhalduri ametkonnasisesed juhendid sisaldavad sarnaseid mudeleid ja näiteid, siisloomulikult, neil tasub vist tõesti varjata oma sisemisi eriti salajasi ainult ametkondlikuks kasutamiseks kuulutatud juhendeid nii üliõpilaste kui ka minusuguste eest. Sest muidu võib juhtuda näiteks, et selgub, et on olemas veel terve hulk juhendeid, kus lollus on korrutatud maksumääraga ja meie kõik maksame …