Tiit Hennoste: auahnusest ja edevusest. Jaanimõtisklus

Tiit Hennoste Foto: Kristjan Teedema

Me elame maailmas, mis on ehitatud auahnusele. Miks hiinlased ja ameeriklased on nii edukad? Sest neisse süstitakse pidevalt auahnust ja distsipliini. Olla esimene ja parim, olla direktor, mitte inspektor, minister, mitte ministrant. Selleks tuleb seada endale selged eesmärgid ja kindlalt nende poole püüelda. Lehest loen lugusid naistest ja meestest, kes seavad eesmärke lausa grammi täpsusega ning läbi sõnade paistab ajakirjaniku sügav imetlus sellise inimese suhtes.

Pole raske näha, kelles kehastub auahnuse ideaal kõige paremini. Need ei ole poliitikud, juhid ega rikkurid. Need on profisportlased. Keskendu ainult olulisele. Pea meeles, et sinu enda edu on kõige tähtsam. Tee kaotustest oma järeldused, siis unusta need ja mine edasi. Võitle end langusest välja. Võitja võtab kõik.

Aga mis siis, kui ma ei taha? Sellised paneb auahnusest aurav maailm kiiresti paika. Noored ei taha enam pingutada. Sotsiaalne turvalisus on Eestis liiga suur. Pole enam alfaisaseid või kes need olid. Aga kui ma teatan, et tahangi astuda karjäärimaailmast välja, tahan olla elu lõpuni tänavapühkija, siis olen ma veidrik, luuser, vaene valge rämps, kes mõjub kahtlaselt. See selleks. Tegelikult tahan tuua auahnuse kõrvale teise nähtuse. Selleks on edevus.

Kui auahnus on positiivne sõna, siis edevus on selgelt negatiivne. Selle keskmes on ikka ja jälle füüsiline edevus, mille rahuldamise vahendiks kõrvade taha kokkuveetud näonahk, krokodillinahast saapad või näopilt ajakirja kaanel. Selle edevuse tulemuseks on tänapäeval hunnikute kaupa ajakirjanduslikke tooteid. Aga ma ei pea silmas seda.

Ma mõtlen vaimset edevust. Vaimse edevuse väljenduseks on luua midagi originaalset. Teha asju, mida varem pole tehtud. Valmistada tooteid, mida varem pole tehtud. Panna kirja mõtteid, mida teised pole mõelnud. Jne.

Ei ole raske näha, kelles selline edevus kõige paremini väljendub. Need on kunstnikud, kirjanikud, näitlejad, meelelahutajad, arvutiprogrammide kirjutajad, uurijad jne. Põhimõtteliselt loojad.

Jah, ka vaimne edevushing soovib tähelepanu ja kuulsust. Muidu ta ei roniks püünele, vaid hoiaks oma surematud teod endale. Ent vaimselt edev inimene erineb auahnest inimesest ühe olulise joone poolest. Talle pole oluline ronida hambad ristis mööda hierarhilist karjääriredelit.

PS Head jaanipuhkepäeva!