P, 5.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: võimude lahususest, mis võiks olla enesestmõistetav

Postimees
Juhtkiri: võimude lahususest, mis võiks olla enesestmõistetav
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Urmas Nemvalts

Võimude lahususe põhimõte kuulub demokraatliku õigusriigi oluliste alustugede hulka. Riigikogu ei võta endale valitsuse rolli, valitsus ei mõjuta kohtuotsuseid ja nii edasi – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tasakaalustavad oma tegevusega üksteist. Eesti põhiseadus ütleb seda täiesti üheselt ning tunnetuslikult peaks see olema sügavalt juurdunud igasse kodanikku, riigiametnikest kõnelemata. Ometi tekib aeg-ajalt küsitavusi, piiripealseid olukordi ja selgeid piiride ületamisi, millele tuleb avalikkuse tähelepanu juhtida. Ikka selle sama riigi vundamendi ja põhimõtete kaitseks.

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik on kirjutanud kohtunikele suunatud kirja, mis sisaldab teravat hinnangut Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis arutatud kaasusele ning üleskutset sarnastest eksimustest teada anda. Kui asekantsleril antud menetluses kasutatud õigusakti osas võibki olla põhjendatud eriarvamus selle tõlgendamise küsimuses, pole ometi niisuguses vormis lähenemine ilmselgelt kohane. Kohtunike pahameel on õigustatud, eriti kui säärast käitumisviisi on varemgi esinenud.

Sellises olukorras on kohtute haldamise nõukoja kokkukutsumine vägagi mõistlik samm. See on nimelt organ, mis koostöös justiitsministeeriumiga haldab esimese ja teise astme kohtuid ja on niisuguste erimeelsuste klaarimiseks õige koht. Asekantsleri kiri ja eriti selle toon võinuks jääda olemata.

Võrrelgem eeltoodut teise mõningaid küsitavusi tekitanud näitega. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves postitas Facebooki seinale sõnumi, milles soovitab politseil eelseisvate pühade ajal rikkujaid karmilt karistada. Kuid riigipea kõnealune sõnavõtt jäi nii sisult kui vormilt pigem kodaniku (olgugi, et esimese) sooviks. Kanaliks oli sotsiaalmeediavõrgustik, mitte mõni riigipea kasutuses olev ametlik ruupor. Ning pole sugugi vähetähtis, et politsei ise on juba pikalt ja põhjalikult oma jaanipäeva nädalavahetuse tegutsemist avalikkusele selgitanud.

Võimude lahusust puudutab vahetult ka teema, mis viimastel aastatel kord avalikkuse tähelepanu alla kerkib ja siis jälle tagaplaanile vajub. Nimelt on riigikohtu esimees Märt Rask väljendanud seisukohta, et esimese ja teise astme kohtute haldamine peaks täitevvõimu ehk siis justiitsministeeriumi alt liikuma süsteemi suunas, mis tagaks kohtuvõimu sõltumatuse.

Kuigi Raski mantlipärija Priit Pikamäe jäi oma esimeses pikemas usutluses Postimehele selles küsimuses ettevaatlikuks, möönis ta, et arutelukoht on kindlasti olemas. Selline areng võiks olla kasulik ka täitevvõimule – nii võetaks mõneski olukorras mõttetud pinged eos maha.

Märksõnad
Tagasi üles