Iga korvpallitreener on õnnelik, kui tema meeskonnas on mängija, kes ei mõtle isiklikule punktisaagile ega enese näitamisele, vaid seab esikohale meeskonna. Mängija, kes on valmis tegema mõõtmatul hulgal musta tööd: rassima kaitses, noppima lauapalle, tegema katteid – ja seda kõike selleks, et teised saaksid särada. Jah, vahel harva, kui on tõesti hea võimalus, viskab ta ka ise, kuid ei tee seda kunagi uisapäisa.
Tähtis rollimängija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just selline mees on Kristjan Kangur. Kaua küpsenud, kuid nüüd, 30-aastasena, oma senise karjääri parimat korvpalli mängiv Kangur on aastatega kogunud nii palju korvpallitarkust, et temast on saanud treeneri jaoks üliväärtuslik mängija, kes teeb platsil täpselt seda, mida treener temalt nõuab. Tõsi, Kangurit võib nimetada ka rollimängijaks, ent roll, mida ta täidab, on nii oluline, et selleta poleks Siena Montepaschi saanud Itaalia meistri tiitlist unistadagi.