Luule Niinesalu: miks mulle kesklinna erakool ei meeldi?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RK Hariduse MTÜ sai koolitusloa, et sügisest hakkaks pealinnas Pärnu mnt 11 asuvas endises politseimajas tegutsema Tallinna Kesklinna Põhikool, mille veebilehe nimi on siiski www.reaalkool.ee.
RK Hariduse MTÜ sai koolitusloa, et sügisest hakkaks pealinnas Pärnu mnt 11 asuvas endises politseimajas tegutsema Tallinna Kesklinna Põhikool, mille veebilehe nimi on siiski www.reaalkool.ee. Foto: Mihkel Maripuu

Peetri kooli direktor Luule Niinesalu avaldab Õpetajate Lehes oma seisukoha kesklinna erakooli kohta, reaktsioonina 14. juuni lehes ilmunud Raivo Juuraku artiklile «Miks mulle kesklinna erakool meeldib?».

Esiteks kahtlen, kas kõik need vanemad, kes oma 7-aastased lapsed reaalkooli katsetele viivad, teevad seda eesmärgiga, et nende võsuke õpiks süvendatult reaalaineid. Paljud nende hulgast jooksevad lapsega läbi teisedki kesklinna koolid, kuhu õpilasi valitakse katsetega. Usun rohkem seda, et suurele hulgale vanematest on oluline, et nende laps pääseks õppima nn eliitkooli. Nii et kallakul ei ole 1. klassi astumisel erilist tähtsust.

Mulle ei meeldi, et uus erakool sulab olemasoleva reaalkooliga kokku. Tean, kui palju tööd nõuab ühe kooli maine kujundamine. Sellepärast taunin alustava erakooli plaani kasutada ära pika ajalooga kooli mainet ja populaarsust. Oleksin tundnud head meelt siis, kui reaalkool oleks pakkunud suuremale hulgale õpilastele õppimisvõimalust ja kasutanud selleks maja, kuhu praegu asutatakse erakool. Raivo Juurak on arvamusel, et uue kooli õpilased ainult võidavad. Ma ei tea, mis tunne on vanematel, kelle lapsed ei pääsenud katsetega reaalkooli, kuid keda nüüd kõlbab erakooli õppemaksu eest vastu võtta küll. Mis mõtted või tunded on õpilastel, kui nad taipavad, et kasutades sama spordiplatsi või laboreid, tuleb ühtedel tasuda õppemaksu ja teistel mitte. Kas me sellega ei süvenda koolisüsteemis ebavõrdset kohtlemist?

Ka mina pooldan Eestis munitsipaalkoolide kõrval nii era- kui ka riigikoole. Õpilased ja nende vanemad saavad valida just enda tõekspidamistest lähtuvalt sobiva kooli. Olen töötanud erakoolis õpetajana 12 aastat ja nende aastate jooksul mõistnud, mille eest on vanemad tegelikult valmis maksma õppemaksu. Nad soovivad, et nende last märgataks, temast hoolitaks ja õpetaja looks tingimused lapse arenguks. Ega siis HEAD HARIDUST saa anda. Head õpitulemused sünnivad ikka õpilase ja õpetaja koostöös, sõltuvalt õpilase eeldustest ja võimetest. Järelikult, kas era- või munitsipaalkoolis, õppida tuleb ikka õpilasel endal.

Liialdus on väide, et seadused annavad erakoolile suuremad võimalused loovaks ja innovaatiliseks tegevuseks. Munitsipaalkoolil on samad võimalused olla loov ja innovaatiline. Ükski seadus ei keele kasutada eri õppeviise, õppevahendeid, käia õppekäikudel, pakkuda võõrkeeleõpet alates 1. või 2. klassist, kasutada nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid jne. Koole, kus seda kõike rakendatakse ja kasutatakse, on päris palju. Munitsipaalkoolid saavad pakkuda huvialaringe ja seda õpilasele tasuta. Võimalused on sõltuvalt kindlasti omavalitsusest. Erakooli ja munitsipaalkooli erinevust näen mina ainult selles, et erakoolil on õigus korraldada vastuvõtukatseid, määrata õpilaste arv klassis, kehtestada koolist väljaarvamise tingimused ja määrata õppemaksu suurus.

Nõustun, et Eestis on õpetajate palgad lubamatult madalad. Kas tasub rõõmustada, et erakoolidel on võimalus õpetajatele maksta suuremat töötasu? Me peame soovima ja nõudma, et riik maksaks kõikidele õpetajatele väärilist palka. Mida peab kirjutise autor silmas, kui soovitab munitsipaal- ja riigikoolil astuda palgaküsimuses oma sammud?

Üks asi tahab veel klaarimist. Viis aastat enne, kui loodi Rocca al Mare kool, oli asutatud Audentese erakool. Selles anti õpilasele juba siis kirjeldavat tagasisidet (kujundav hindamine!) ja korraldati arenguvestlusi. Arvan, et arenguvestlused said alguse VHK-st ja järelikult veel enne, kui hakkasid tekkima erakoolid. Minu enda praktika algus kirjeldava tagasiside andmisel õpilastele ulatub 1992. aastasse, kui töötasin Aruküla põhikoolis, ja jätkub tänase päevani. Kõik sõltub inimeste tahtest viia ellu uuendusi, sõltumata koolitüübist.

Lõpetuseks, mida rohkem erinevaid koole, seda parem. Iga uus alustav kool peab nägema vaeva, et pälvida õpilaste ja vanemate usaldus. Sellepärast ei saa nõustuda Raivo Juuraku arvamusega, et Tallinna reaalkool peaks uue kooli kvaliteedi üles tõmbama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles