Süüria pagulaslapsed Domizi põgenikelaagris Põhja-Iraagis.

FOTO: SCANPIX

Kas teie oskate öelda, milline riik maailmas võtab vastu kõige rohkem põgenikke teistest riikidest? Mina ei osanud, kui seda lugu kirjutama hakkasin, kuigi olin ise äsja just sellest riigist naasnud.

Küsisin seda küsimust ka oma tutvusringkonnas. Üks inimene suutis vähemalt ühe esikümnesse kuuluva riigi ära nimetada (Etioopia, 9. koht). Teised pakkumised ei olnud ligilähedalgi.

Vastupidiselt levinud arvamusele, et põgenikud tulevad Euroopasse või teistesse lääneriikidesse, jäävad nad enamasti omaenda piirkonda. Ükskõik, kas põhjuseks on tagakiusamine, näljahäda, looduskatastroofid või sõjad, ei jõua tavaline põgenik kaugemale kui – oma koduriiki. ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR andmetel oli 2011. aastal* kokku 42,5 miljonist põgenikust 26,4 miljonit põgenikuolukorras omaenda kodumaal. 15,2 miljonit olid põgenenud mujale ning 0,9 miljonit olid varjupaigataotlejad.

Lehtrikujuline põgenikevool

Põgenikud, kes lahkuvad oma koduriigist, jõuavad tavaliselt naaberriikidesse. Kõige rohkem põgenikke on pärit Afganistanist, kokku ligi 2,7 miljonit. Nendest 95 protsenti paikneb naaberriikides Pakistanis ja Iraanis, mis ühtlasi on ka ühed kõige enam põgenikke vastuvõtvad riigid. Õige vastus loo alguses esitatud küsimusele – milline riik võtab vastu kõige rohkem põgenikke – ongi Pakistan.

Pakistan, mis on ise üks maailma vaesematest riikidest – tänavuse inimarengu indeksi järgi 186 riigi seas alles 146. kohal –, kus pool elanikkonnast elab vaesuses, 42 protsenti on kirjaoskamatud, rahvastik kasvab väga kiiresti ja umbes pool elanikkonnast on alla 19-aastased. Ometi on Pakistan vastu võtnud umbes 1,7 miljonit Afganistani põgenikku, mitteametlikel andmetel on arv lähenemas kolmele miljonile. Teisel kohal vastuvõtjariigina on Afganistani teine naaber Iraan ja veel üle-eelmise aasta lõpus oli kolmandal kohal Süüria. Nüüdseks on olukord Süürias drastiliselt muutunud ning Süüria on ise muutunud riigiks, kust põgenetakse.

2011. aasta lõpus olid vaid kaks lääneriiki kümne kõige suurema pagulaste arvuga riikide seas – Saksamaa (4. koht) ja USA (10. koht). Praeguseks on Süüria naaberriigid neist mööda läinud või minemas.

Väga palju põgenikke on pärit Iraagist, kelle 1,4 miljonist põgenikust lõviosa paikneb samuti naaberriikides, ja Somaaliast, kus vägivald, põud ja näljahäda tekitasid põgenikevoolu. 1,1 miljonist Somaalia põgenikust rohkem kui pooled paiknevad Dadaabi põgenikelaagrites naaberriigis Keenias.

Arvuliselt kõige enam põgenikke viibibki madala või keskmise sissetulekuga arengumaades, tervelt 80 protsenti UNHCRi vastutada olevatest põgenikest asub arengumaades.

Euroopasse jõuavad vähesed

Kui kriisikollete vahetus läheduses paiknevad riigid võtavad vastu enamiku maailma põgenikest, kas siis keegi Euroopasse ka jõuab? Kokkuvõtvalt võib öelda, et väike osa jõuab ja veel väiksem osa saab varjupaika.

2012. aastal lükati Eurostati andmetel Euroopa Liidus 73 protsenti asüülitoatlustest tagasi. Eestis lükati 69 protsenti taotlustest tagasi, ülejäänutele anti kas pagulasstaatus, täiendav kaitse või elamisluba perekondade taasühendamise kaudu. Ära tuleb märkida, et otsused võivad käia ka varem saabunud inimeste kohta.

Lehtrikujulist põgenikevoolu illustreerib Süüria konflikt. UNHCRi andmetel on Süürias hinnanguliselt 1,5–2,5 miljonit siseriiklikku põgenikku ja ligi 7 miljonit inimest vajavad kohe humanitaarabi. Ligi 1,5 miljonit inimest on põgenenud välismaale ning surve naaberriikidele on suur. Kõige rohkem on põgenikke läinud naaberriiki Jordaaniasse. Kirjutamise ajal on registreeritud põgenike arv Süüriast Jordaaniasse lähenemas poolele miljonile. Jordaania on korduvalt rahvusvahelist abi palunud, muu hulgas veevarustuse osas, olles üks maailma kõige suurema veepuudusega riikidest. Samuti on poolele miljonile lähenemas põgenike arv teistesse naaberriikidesse Türki ja Liibanoni, millest viimane ise on vaevu toibumas pikaajalisest kodusõjast. Isegi Iraak on vastu võtnud üle saja tuhande Süüria põgeniku.

Euroopa Liitu jõudis Süüria põgenikke möödunud aastal 23 510, Eestisse neli.

Varjupaika ei saanud neist Eestis ükski.

* – Kõik andmed 2011. aasta seisuga

Allikad: UNHCR, Eurostat, Eesti Pagulasabi

Euroopa – 332 000 asüülitaotlust

2012. aastal taotles Euroopa Liidu liikmesriikides asüüli 332 000 inimest.

Peamiselt olid taotlejad pärit

Afganistanist (8 protsenti),

Süüriast (7 protsenti),

Venemaalt (7 protsenti),

Pakistanist (6 protsenti).

70 protsenti taotlustest võeti vastu viies liikmesriigis:

Saksamaa (77 500 taotlejat ehk 23 protsenti koguarvust),

Prantsusmaa (60 600 ehk 18 protsenti),

Rootsi (43 900 ehk 13 protsenti),

Ühendkuningriik (28 200 ehk 8 protsenti) ja

Belgia (28 100 ehk 8 protsenti).

Eesti võttis vastu 75 taotlust, mis moodustab 0,02 protsenti koguarvust.

Arvestades kohalikku rahvaarvu, oli kõige rohkem taotlejaid:

Maltal (5000 taotlejat miljoni elaniku kohta),

Rootsis (4600),

Luksemburgis (3900).

Kõige vähem võeti vastu taotlusi:

Portugalis (30),

Eestis ja Hispaanias (mõlema puhul 55 taotlejat miljoni elaniku kohta).

Allikas: Eurostat

Lugu ilmus Postimehe lisalehes Vabadus, mille andis välja Eesti Inimõiguste Keskus siseministeeriumi ja Euroopa Pagulasfondi toel.