Sirle Rosenfeldt: noortegarantii noorte töötusprobleemi ei lahenda

Sirle Rosenfeldt. Foto: Erakogu

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteorganisatsiooni IRL Noored esimees Sirle Rosenfeldt kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et noortegarantii noorte töötusprobleemi ei lahenda.

Valitsus kiitis 17. jaanuaril heaks Euroopa Komisjoni algatusena noortegarantii, mis peaks Eestis jõustuma 2015. aastal. Ehkki täiendõppe, ümberõppe ning palgatoetuse võimaluste loomine on üllas mõte, süvendab programmi jõustumine õpitud abituse efekti.

Noortegarantii eesmärk on leevendada töötust ja hõlbustada noorte võimalusi tööturul. Liikmesriigid tagavad kõigile alla 25 aastastele noortele hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumist haridustee jätkamise, töö- või koolituspakkumise.

Et pärast nelja kuud tööst või koolist eemal olemist tuleb noortegarantii «appi» motiveerima ja toetama, ei söanda noored tulevikus endale ise tööd otsida. Seetõttu võib noortegarantii tulemuseks olla hoopis töötuse protsendi suurenemine.

Eestis on noorte tööpuudus küll aastatega pärast kriisiaega vähenenud, kuid siiski ei ole see võrreldav buumiaegse pea olematu tööpuuduse määraga. Eelmisel aastal oli noorte tööpuuduse määraks 20,9 protsenti ning kriisieelsetel aegadel vahemikus 10-12 protsenti. Euroopa Liidu keskmine noorte töötuse protsent on 23,7. Seoses 2011. aasta tööprogrammiga on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) uurinud NEET-noorte (kes ei tööta, ei omanda haridust ega elukutset) olukorda. Eestis on NEET noori 14,9 protsenti.

Pealegi on Eestis vähemalt kaks asutust, mis täidavad samu funktsioone nagu noortegarantii: Eesti Töötukassa ja igas Eesti maakonnas asuv Rajaleidja karjäärikeskus. Ometigi ei leia noored teed ei ühe ega teise abistaja juurde. Ei maksa jalgratast uuesti leiutada. Pigem tuleks panustada juba olemasolevatesse asutustesse, mitte luua eelpool nimetatud suuresti dubleerivaid uusi programme.

Olen alati olnud vaba maa ja rohkete võimaluste pooldaja ja mõistan, et mida rohkem võimalusi noortele pakkuda, seda tõenäolisem on, et midagi sobivat leitakse. Siiski tuleks läheneda ratsionaalsemalt ning keskenduda pigem senise olukorra parandamisse.

Koolides võiks olla karjääriõpe alates põhikoolist, et noored oleksid valmis endale eriala kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist valima. Niisamuti tuleks gümnaasiumiastmes pakkuda karjääritunde, kus tegeletakse eluliste erialaste ülesannetega. Majandushuvilised võiks katsetada ettevõtte loomist ja õpetajateks pürgijad peaks harjutama tundide läbiviimist. Ka kõrghariduse omandamisel on oluline kohustuslik erialapraktika

Noortegarantii programmi asemel peaks põhirõhk olema väärtuste loomisel ning ettevõtluse ja ettevõttlikkuse rõhutamisel juba nooremas eas. Mida rohkem panustame, seda julgem on olukord tulevikus.