Maris Jõks: kukkuvad numbrid

Maris Jõks Foto: Peeter Langovits

Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks kirjutab, et leidub tagurlikke pedante, sealhulgas keeletoimetajaid, kelle arvates on number endiselt arvu sümbol.

Kuulge, mis te ütlete, kas turvalisust saab tõsta?» Toimetaja saadab oma küsimust vastava žestiga, mis muudab selle väljendi minu arvates eriti jaburaks.

«Ei, kindlasti mitte, tõhustada saab,» vastan.

Ma ei tea, miks see aastatetagune küsimine mulle niimoodi meelde on jäänud, ega keeletoimetajalt nüüd nii harva ka nõu ei küsita, et lausa iga selline kord kustumatu mälestuse jätab. Meelde tuli see jutt aga praegu seepärast, et väljend turvalistust tõstma on juba nii tavaline, et selle kohta ei küsi keegi ammu enam midagi, kellelgi ei tundu selle kirjapanekul mingeid kõhklusi tekkivat. Ehkki võiks tekkida, sest keeletoimetaja ütleks ikka sedasama: turvalisust ei tõsteta, vaid tõhustatakse. Või tugevdatakse.

Sellele, et sõnade kõrge ja madal, tõusma ja langema tähendus on hakanud hoogsalt laienema, juhiti eesti ajakirjanduses tähelepanu juba 1970. aastate lõpus. Siis peeti põhjuseks vene keele mõju. Vene keelele viitab ka Maire Raadik artiklis «Kõrge, kõrgenema, kõrgendama», mis on ilmunud 1991. aastal ajakirjas Keel ja Kirjandus ning hiljem Keelenõuande soovituste vihikus.

Tsiteerin: «Eesti sõna kõrge kasutusala on ahtam kui tema vene vastel. Seal, kus vene keeles võib öelda ühtviisi высокий, teeb eesti keel vahet kõrge, pika, suure, tähtsa, üleva ja hea vahel. Tahtlik või tahtmatu matkimine kaalub üles varjunditundliku valiku: suur osa kõrge (ja madala) kasutajaid jäljendab otsesemalt või kaudsemalt vene keelt.»

Sellele tõdemusele võib nüüd, enam kui kakskümmend aastat hiljem, lisada niipalju, et ilmselt on siin peale vene keele süüdi mõni teinegi võõrkeel. Olgu kuidas on, kõrge-madal ja tõusma-langema tähenduses suur-väike ja suurendama-vähendama teevad võidukäiku. Peale turvalisuse tõstame ka madalale langenud majanduskasvu, kirjaoskust, eluiga, sündimust, võimekust, mahte, arve jms.

Keel on metafoorne. Millegi suurenemine, paranemine ja kasv seostub tõusuga, vähenemine, halvenemine ja kahanemine aga langusega – võib vaielda, kas siin saab rääkida veast. Üks, võib-olla peaminegi põhjus, miks kõik arvud ja hulgad ajalehekeeles aina hüppavad ja kukuvad, selle asemel et rahulikult suureneda või väheneda, kasvada või kahaneda, ongi kujundlikkusetaotlus. Müük on vabalanguses kõlab tükk maad ehmatavamalt kui Müük väheneb. Sama käib selliste pealkirjade kohta nagu Euroala kriisiriikide võlad tõusevad raketina ja Sõjalised kulutused on langusesse pööranud (PMi must materjal).

Viga või mitte, aga tähendusnüansid lähevad niimoodi väljendudes kaduma. Meenutan eespool tsiteeritut: «… eesti keel teeb vahet kõrge, pika, suure, tähtsa, üleva ja hea vahel.» Nagu saab ja tulekski teha vahet tõstmise, suurendamise, kasvatamise, pikendamise, parandamise ja ülendamise vahel, samuti langemise, vähenemise, kahanemise, lühenemise, halvenemise ja alanemise vahel. Kui palju võimalusi!

Muide, veel metafooridest: suur seostub kõrgega, heakene küll, aga väljend kõrge palgalõhe on küll midagi, mille kohta võib öelda vigane kujund. Lõhe on pigem sügav. Samuti on raskevõitu kujutleda kõrget või madalat koormust. Kõrge võib olla koorem, aga koormus on kas suur või väike.

Kõrge või madal võiksime öelda millegi kohta, mida saab kujutleda tasemena. Näiteks maksumäär või arvukus. Taseme-kujutlust ei maksa kunstlikult tekitada: selle asemel et tõsta kasutajate kaasatustaset, võiks lihtsalt kasutajaid rohkem kaasata. Arv, erinevalt arvukusest, ei ole tase, arv suureneb või väheneb, mitte ei tõuse ega lange. Eelarve ei ole madal, vaid väike. Eelarvepuudujääki ei tule mitte langetada, vaid vähendada. Eluiga pikeneb või lüheneb. Numbrid … Jõudsimegi nende kukkuvate numbrite juurde.

Kõrged numbrid, kirjutatakse, kõrge publikunumber. Külastajanumbrid ronivad ülespoole. Näiteks on sel aastal väga oluliselt tõusnud joobes juhtide sõidukite konfiskeerimise number. Viimase lause puhul ei teagi, kust peale hakata: kantseliidistamp väga oluliselt, arvu asemel number, mis pealegi veel tõuseb. Arvu ja hulga tähenduses räägitakse juba nii pikka aega numbritest, et tekib kiusatus kasutada väljendit läinud rong. Ometi leidub tagurlikke pedante, sealhulgas keeletoimetajaid, kelle arvates on number endiselt arvu sümbol. Telefonil on number, majadel on numbrid, mõnes järjekorras tuleb võtta järjekorranumber, aga pealtvaatajate arv ei ole külastajanumber ega publikunumber. Saatanal pidavat number olema.