Priit Kotkas

FOTO: Erakogu

Eesti omavalitsused ei taha ettevõtluse arendamisega tegeleda. Ettevõtja Priit Kotkas leiab, et neile tuleb anda motiiv, näiteks õigus kehtestada vallas ettevõtte tulumaks.

len just lõpetanud ennastki innustava jutu piirkonnast täis uus­i tootmisettevõtteid. «Miks sa arvad, et see meid huvitama peaks?» küsib mu vastas istuv abivallavanem. «Vallale jäävad sellest ainult kulud. Mis meie motiiv on,» lisab ametnik.

Kahetsusväärselt on tal õigus. Ettevõtte tulekul linnaäärsesse valda, kuhu hakatakse veel valdavalt linnast tööl käima, jäävad omavalitsusele teede, torude, sideliinide ning kogu muu toetava elukeskkonna rajamise ja hooldamise kulud, samuti korstnast tõusev suits ja paha hais. Ettevõtlus omavalitsusse maksutulu maha ei jäta.

Eesti on väike ja eestlane liigub oma riigis rohkem kui kunagi varem. Hiljuti avaldatud pendelrände uuring kinnitab tõsiasja, et väga paljud inimesed käivad tööl teises omavalitsuses. Seega jääb omavalitsus ettevõtluse arendamisega omas piirkonnas tihti ilma ka üksikisiku tulumaksu osast. Nii jäävadki valdadele-linnadele reeglina vaid kulud või heal juhul tühjad pihud. Praeguse maksusüsteemi valguses saab kogukond ettevõtluse arendamisele raha kulutavat omavalitsusjuhti vaadata vaid sügava mõistmatusega.

Õigusteaduskonnas õpetati mulle juba teisel kursusel, et kõige olulisem (kuri)teo juures on motiiv – mõistad motiivi, leiad ka tegija. Ja siit tuletades – kui on motiiv, järgneb ka tegu.

15 aasta vältel jutu tasemele jäänud haldusreformi eesmärk on iseenesest selge – tõsta omavalitsuste võimekust ja muuta elukvaliteet paremaks kõikjal Eestis.

Võimekus sõltub otseselt tuludest, tulud omakorda ettevõtlusest. Eesti 226 omavalitsusest on vaid 35 vallal ja linnal miinimumnõudeid ületav iseseisev tulubaas, kõik ülejäänud omavalitsused saavad toetust tasandusfondist. See tähendab, et 191 Eesti omavalitsust ei oma piisavalt tulusid jooksvate ülesannete täitmiseks ning sõltuvad igapäevases toimetulekus riigi abist.

See tähendab, et 85 protsenti (!) Eesti omavalitsustest on taandatud riigi antud ülesannete täitjateks, kellel pole iseseisvat tegutsemisvõimet ja -vabadust.

Oleme loonud süsteemi, kus üle Eesti kogutakse ressurss kokku Tallinna, kust see siis keskvalitsuse parima äranägemise järgi laiali jaotatakse. Ega see nägemus pruugigi iga kord vale olla, kuid selline süsteem jätab rakendamata suure hulga ärksaid inimesi, kes võiksid tegeleda parema ettevõtluskeskkonna loomisega hajusalt igas Eestimaa nurgas.

Eesti omavalitsustes töötab väga palju asjalikke inimesi, kes oleks võimelised oma valla ja linna jaoks palju ära tegema. Oleks vaid motiiv! Ettevõtluse arendamine on koondatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ning tema allasutusse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Kohalikud omavalitsused on praeguseks sellest kõrvale jäetud.

Õhukesele riigile vaatamata oleme suured raiskajad ega suuda mõistlikult kasutada meie inimeste tohutut potentsiaali. Selle asemel et ettevõtluse arendamine monopoliseerida väikse, ainult oma parema arusaama järgi tegutseva seltskonna kätte, on meil asjade mõistliku organiseerimisega võimalik kaasata kõik kohalikud omavalitsused.

Need inimesed linnades ja valdades tunnevad kõige paremini olusid Eestimaa 226 piirkonnas, tunnevad vajadusi, ootusi ning teavad just selles kohas toimivaid lahendusi. Nende võimuses on mägesid liigutada. Oleks ainult motiiv.

Ka rahvusromantilise külaelu idülli saavutamiseks ei piisa kapitalistlikus ühiskonnas üksnes õhust ja armastusest. Oluline motiiv on raha ehk võimalused luua paremat elu. Omavalitsused hakkavad ettevõtlusse kardinaalselt teisiti suhtuma, kui nende tulud otseselt sellest sõltuvad.

Linnadele ja valdadele tuleb anda oma ettevõtlusest sõltuv tulubaas, omavalitsused peavad saama otsest ja käegakatsutavat kasu igast ettevõtmisest, mis nende territooriumil toimetab. Laias laastus on siin kaks võimalust – osa käibemaksust või ettevõtte tulumaks. Reaalsem neist on valla või linnaeelarvesse laekuv ettevõtete tulumaks, näiteks kuni 10 protsenti. Igale omavalitsusele võiks jääda vabadus ise kehtestada tulumaksu määr vahemikus 5–10 protsenti. Vahemik annaks omavalitsusele võimaluse oma suhtumist ettevõtlusesse avalikult demonstreerida, ka võiks olla võimalus diferentseerida maksumäära valdkonnapõhiselt, pannes selle sõltuma näiteks keskkonna mõju suurusest.

Usun, et paljudele ettevõtjatele ei oleks see mõte läbinisti ebameeldiv. Pragmaatiliste inimestena meeldib meil suhelda motiveeritud vastaspoolega. Ettevõtlusest huvitatud omavalitsuses peaks asjaajamine sujuma märgatavalt kiiremini, kindlasti oskaksid omavalitsused oma seniste kogemuste baasil kaasa aidata ka ettevõtlusega alustamisele. Ettevõtlusest tulenev tulubaas annab lisaks võimalustele omavalitsusele ka kohustuse ettevõtluse arendamisse panustada. Ettevõtjate jaoks tekiks täiesti uus olukord, kus me seni olnud ei ole – meil oleks võimalus nõuda omavalitsustelt kaasabi ja vajalikke teenuseid, panustamist infrastruktuuri ja keskkonda. Ideaalis peaks ettevõtte tulumaks katma ettevõtjate ühiselt tehtavaid kulutusi, aidates seda kaudu kaasa iga maksumaksja ärile enam, kui tasutud maks sealt ära viis.

Lisaks võtaks ühtne maks omavalitsustelt maha raske kohustuse omaenese maksusüsteeme välja mõtelda – aktiivsed omavalitsused on juba praegu koostöös peamiselt suure keskkonnamõjuga ettevõtetega nagu kütuseterminalid, tuulikupargid või põlevkivitöötlejad üritanud välja töötada omaenese maksusüsteeme.

Kuna ettevõtja saab aru, et muidu ei saa, ja omavalitsus saab aru, et muidu pole mõtet, tegeletakse koostöös keerulise ülesandega töötada välja konkreetse ettevõtte põhine maksusüsteem, mis peab sobima nii ettevõttele kui omavalitsusele ja ühtaegu mahtuma ka seaduste raamidesse. Üheselt selge maksu olemasolu võtaks vajaduse selliste rätsepatööde järele.

Reaalse motiivi olemasolu võiks aidata kaasa ka pikalt plaanitud haldusreformile. On oluline vahe, kas tõmbekeskusesse kogunetakse tasandusfondi sente jagama või ühinetakse selleks, et koos paremini ettevõtlust arendada. Oleme ilmselt viimaste eurorahade jaotamise perioodi lävel.  Tekitades omavalitsustele ühelt poolt oma ettevõtlusest tulevad tulud ning andes teisalt võimaluse kaasata euroraha suuremahuliste ettevõtlust arendavate investeeringute tarvis, asetub tõmbekeskuste plaan teise konteksti ning jõudude ühendamine võib tunduda paljudele omavalitsustele väga huvitav.

Lõpetuseks tagasi pealkirja juurde – ilmselt ei lisandu kohe 226 uut EASi. On omavalitsusi, kes tegelevad ettevõtluse arendamisega juba praegu, on omavalitsusi, kes ei hakka sellega kunagi tegelema. Aga kindlasti on see kordaja suurem kui üks.

Priit Kotkas on ettevõtja, kelle peamisi tegevusi on Narva ja Narva-Jõesuu vahel uue elu- ja ettevõtluskeskkonna Narva Futura väljaehitamine. Ta on kodanike ühendusi ühendava Harku Liidu esindajana valitud Harku valla volikokku.