Filmis «Viimne reliikvia» ütles vend Johannes: «Nüüd tuleb meil tegutseda, teha üks kombinatsioon. /…/ Isegi kõige suurem ketser võib olla kloostri liitlane, kui ta teenib püha reliikviat, nii on lood. Otsi ikka omale sõpru oma vaenlaste hulgast ja sa oled suuremeelne ning võitmatu.»
Vilja Savisaar-Toomasti astumine Reformierakonda ja üksiti Tallinna linnapea kandidaadi kandidaadiks hakkamine on järjekordne lugu «vorst vorsti vastu» poliitikast ehk lehmakauplemisest. Võib-olla polekski see samm nii jahmatav, kui me ei oleks mõne eelneva nädala vältel kuulnud nii Reformierakonna esimehe kui teiste suust järjepanu juttu sellest, et erakond on suur usaldusel põhinev sõpruskond (13 000 liikmega!). Tegu on erakonnaga, mille sisedemokraatia on just praegu luubi all.
Reformierakond saab endale väljavisatud Kristiina Ojulandi asemel europarlamendi liikme, inimese, kes vähemalt siiani on valimistel kogunud arvestatava hulga hääli ning kellel on poliitilises konkurentsis nii vajalikku ja seejuures vägagi spetsiifilist oskusteavet. Mida saab Vilja Savisaar-Toomast? Lihtsaim oletustest on, et üht osa tehingust näeme siis, kui hakatakse kokku panema nimekirja europarlamendi valimisteks.
Olemuslikult on nii konkreetse erakonna liikmete kui ka Eesti avalikkuse ees küsimus, kas poliitikas (ja positsioonide jagamisel ühe osana sellest) on ja võibki olla valdav lehmakauplemine või peaks kõik see toimuma inimeste ja ideede konkurentsis, avalikult ning üldiselt arusaadavate reeglite järgi.
Kõnealune «üks kombinatsioon» on mõnest vaatenurgast ju isegi päris teravmeelne ning selles ei puudu koomiline element. Aga üksiti annab see nii Reformierakonna liikmetele kui kogu Eestile sõnumi, et poliitikat tehakse ikkagi pigem «vorst vorsti vastu» kaubeldes. Lisandub see, et sugugi kõik Reformierakonna liikmed pole Vilja Savisaar-Toomasti liitumise ning kiire ja kõrge lennuga rahul, aga näete, ei julge oma seisukohaga kaamerate ja mikrofonide ette astuda. Selliseid sõnumeid on niigi oma sisedemokraatia kohta selgitusi jagaval erakonnal ja poliitikute ning poliitika usaldusväärsuses kahtleval eesti rahval praegu vaja sama vähe kui katku.
Tugev poliitik, isiklik läbisaamine on alati olnud hea, tema varasemate väljaütlemiste tõlgendamisel tuleb arvestada keskerakondlikku koefitsienti jne – nii tasandab värske liituja teed Reformierakonna esimees. Vilja Savisaar-Toomast omalt poolt kuulutab, et ta pole kunagi toetanud astmelist tulumaksu, on alati olnud liberaal jne. Kumb siis on võltsi mekiga etendus – kas minevik või tulevik?