Valitsemise valvurid majandusest: oodanuks kiiremat edasiminekut

Illustratsioon: Indrek Sammal

Valitsusprogrammi täitmist möödunud aasta osas saab lugeda valdavalt teostunuks, kuid on ka tegevusi, mille osas oleks oodanud selgemat või kiiremat edasiminekut, kirjutab Eesti kaubandus-tööstuskoda valitsemise valvurite möödunud aasta analüüsis. 

Valitsusprogrammi täitmist möödunud aasta osas saab lugeda valdavalt teostunuks, kuid on ka tegevusi, mille osas oleks oodanud selgemat või kiiremat edasiminekut. Samas on ettevõtluskeskkonna osas on jätkunud stabiilse joone säilitamine, mis iseenesest on ettevõtlust toetav.

Läbivate ja oluliste teemadena saab välja tuua järgmisi:

Suurenenud tähelepanu maksupettustega võitlemisele – eraldi on fookuses ümbrikupalkadega seonduv ning käibemaksupettused. Tegemist on olulise teemaga nii ausa konkurentsi toimimise vaatest, kuid ka riigieelarve aspektist. Kuivõrd teema on olnud päevakorral juba üle aasta on oluliseks muutunud lahenduste viibimine. Jätkuvalt on oluliseks ka salakaubandusega tegelemine, mis arvestades aktsiisitõuse muutub veelgi olulisemaks.

Prioriteetide ja meetmete ettevalmistamine järgmiseks EL finantsperioodiks 2014+ - peaküsimuseks on saanud toetuste parem fokuseerimine ja suunamine majanduse jätkusuutliku kasvu toetamiseks. Ettevõtluse seisukohast on oluline säilitada kindlasti ka majanduse arendamiseks vajalike toetuste senisega võrreldav proportsioon, et hoida samas konkurentsivõimet naaberriikide võrdluses.

Ettevõtete halduskoormuse vähendamine seoses infotehnoloogiliste lahenduste loomisega ning erinevate aruandluskohustuste ülevaatamisega – väikeettevõtja raamatupidamisprogramm on valmimas jooksval aastal ning saab olema kindlasti ettevõtjatele positiivseks võimaluseks. Samas on vajalik kindlasti jätkuvat tähelepanu pöörata erinevate riiklike andmeregistrite senisest tõhusamale koostoimimisele ja statistika koostamise dubleerimise vältimisele. Ilmselgelt eeldavad tõhusama koostoime arendamised ka rahalisi investeeringuid, kuid arvestades sellest tekkivat kulude kokkuhoidu nii andmeesitajatele kui ka töötlejatele oleks siin edasiliikumine oluline.

Migratsioonipoliitika põhimõtete arutelu ning sellega seoses välismaalaste seaduse muudatused, mis võimaldavad tippspetsialistide senisest kiiremat Eestisse tööleasumist – Eesti majandusarengu seisukohast on oluline kaasata ettevõtetesse ka välismaise taustaga spetsialiste, kes aitaksid ettevõtete väärtust suurendada ning parandada ka tootlikkust. Seaduses 2013 kavandatud muudatused sellele osaliselt ka kaasa aitavad, kuid jäävad tõenäoliselt siiski vaid poolikuks lahenduseks, mistõttu on vajalik ka valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide täitmiseks ka edasised arutelud ja tegevused. Olulise muudatusena kavandatakse ka Eestis kõrghariduse omandanud isikute senisest hõlpsamat Eestisse tööle asumist pärast õpingute lõpetamist.

Jätkuvad intellektuaalomandiõiguse moderniseerimine ning ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprotsess.

Toimuvad töötuskindlustuse ja tööõnnetuskindlustuse reformi  ettevalmistustegevused, mille reaalseid samme võib ennustada jooksval aastal.

Valitsuse tegevusprogrammis üks samuti konkreetse tähtajaga tegevusi on sotsiaalmaksule lae seadmine: «Kehtestame 1. jaanuarist 2014 sotsiaalmaksu (v.a. ravikindlustuse osa) lae: töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot kuus ei maksta sotsiaalmaksu.». Arvestades siiski kevadel valminud riigi eelarvestrateegia dokumenti, on selle tegevuse elluviimine muutunud küsitavaks. Maksupoliitilistest meetmetest on uue teemana kerkinud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja selle mõjude hindamise küsimused, mis siiski konkreetsete sammudeni ei ole viinud, kuigi avalik arvamus vastavat muudatust pigem toetab.

Artikli autorid kuuluvad valitsemise valvurite võrgustikku (www.valvurid.ee), mis jälgib valitsuse tegevusprogrammi täitmist. Valvurite algatust veab Poliitikauuringute Keskus Praxis ja toetab Avatud Eesti Fond. Käesolev tekst on osa tegevusprogrammi ülevaatest, kus hinnatakse programmi täimist kõigis 18 poliitikavaldkonnas.