Harry Himberg: koonduvad ka Afganistani sõja veteranid

18. mail toimus MTÜ Relvavendlus kolmas rongkäik, mis kulmineerus leinaseisakuga Afganistani sõjas langenute mälestuskivi juures. Foto: Erakogu

MTÜ Relvavendlus esimehe asetäitja Harry Himberg kutsub oma arvamusartiklis üles Afganistani sõja veterane kokku hoidma ja üksteist aitama.

25 aastat tagasi, täpsemalt, 15. mail 1988. aastal alustati Nõukogude Armee sõjaväelaste väljatoomisega tolleaegsest Afganistani Demokraatlikust Vabariigist. Seoses sellega korraldas MTÜ Relvavendlus 18. mail rongkäigu, mis kulmineerus leinaseisakuga Afganistani sõjas langenute mälestuskivi juures.

Turumajanduses pole kerge kellegi. Iseäranis raske on aga inimestel, kes on läbi elanud nende sõdade raskused. Eriti siis, kui nad puutuvad igapäevaelus kokku ükskõiksete riigiametnikega, kes teevad seejuures rahvustel vahet.

Eestist saadeti aastatel 1979 kuni 1989 Afganistani sõdima 1652 eestimaalast. Selles sõjas hukkus 16 eestimaalast. Nende sõdade ajal ei küsinud me kunagi üksteise rahvust. Afganistanis olid lahinguväljal eestlased, ukrainlased, armeenlased, leedulased ja venelased, kuid kellelgi meist ei tulnud kunagi pähe mõtet, et kellegi veri on lahingus kallim kui teise oma, kõik hoidsid ühte.

Kõigil oli peas ainult üks mõte - jääda ellu, ja seda sai teha ainult ühiselt. Samuti peame üksteist toetama ka nüüd, rahuajal.

Sõjast on möödunud juba palju aastaid ning meie eluteed on kulgenud erimoodi. Mõni meist on oma elu hästi sisse seadnud, kuid teised võivad vajada abi. Sellepärast otsustasimegi kohtuda, et saada teada, kes millestki puudust tunneb, ning ka lihtsalt koos meenutada läbitud sõjateid ja mälestada oma langenuid sõpru.

Afganistani, lokaalsete sõdade ja sõjakonfliktide ning sõjaväeteenistuse veteranide Tallinna linna Ühing Relvavendlus on asutatud 21. augustil 2004. aastal. Organisatsiooni põhiline eesmärk on lokaalsetes sõdades ja sõjakonfliktides osalenud veteranide, sõjaväepensionäride väärikamate olme- ja ühiskondlike tingimuste loomine ning hukkunud sõjameeste perekonnaliikmete ja omaste huvide esindamine.

Meie andmeil elab Eestis praegu umbes 900 Afganistani sõja veterani, kellest umbes 500 on eestlased.

Meie organisatsioon aitab kaasa kõigi nendest sõdadest osa võtnud eestimaalaste ühtehoidmisele, hoolimata rahvusest, poliitilistest hoiakutest või usulistest tõekspidamistest. Sel liikumisel pole poliitilisi eesmärke.

Me elame ja töötame Eestis ning seepärast austame eesti rahva kultuuri ja traditsioone. See on meie organisatsiooni töö ja tegevuse põhisuundi. Meie liikumine välistab sõja ideoloogia, vägivalla ja ovinismi.

Tundub, et ühiskonna praegused vaated sõjale on küllaltki pealiskaudsed, sest noor põlvkond vaatab põnevaid sõjafilme, kuid ei mõista, et sõda on veri ja surm, kus kaotatakse lähedasi inimesi ja sõpru.

Sellepärast hindavadki rahu kõrgemalt need inimesed, kes on üle elanud kõik sõjakoledused. Mõnikord kujutatakse Afgaanist läbi käinud mehi väga agressiivsetena, kuid see pole nii, me oleme väga rahuarmastavad inimesed.

Üks raskemaid küsimusi on meie organisatsiooni majanduslik külg, sest me tahaks materiaalselt aidata nende sõdade invaliide, sõjas langenute lapsi ja leski. Veteranide seas on ka edukaid ärimehi ja firmajuhte ning nende abiga kavatseme leida veteranidele töökohad.

Meie organisatsiooni aktiivgrupp tegeleb aktiivselt aastatel 1979 kuni 1989 Afganistani sõjas osalenud eestimaalaste koondamisega MTÜ Relvavendlus liikmeteks, sest üheskoos me oleme tugevamad ning kergam on leida probleemidele lahendusi. Endistele Afganistani sõjaveteranidele, kes on vabatahtlikult astunud meie organisatsiooni liikmeteks, pakume omalt poolt juriidilist nõustamist, ärialaseid konsultatsioone töökohtade leidmist, võlaprobleemide lahendamist.