Juhtkiri: pruudikimp, janu ja mõõdukas optimism

Paari kuu eest, veidi pärast aastakõnes kinnitatud soovi asuda taas pidama läbirääkimisi Euroopa Liiduga vabakaubandusleppe üle, ütles Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, et ehkki Euroopa on Atlandi-ülese vabakaubandusleppe suhtes janusem kui varem, suhtuvad Ühendriigid võimalusse seekord tulemusteni jõuda mõõduka optimismiga.

Tõsi, vaid mõõdukaks optimismiks on põhjuseid küllaga. See ei ole sugugi esimene kord, kui maailma kaks suuremat majandust püüavad ühistes regulatsioonides kokku leppida. Lepet üritati sõlmida juba 1990ndatel, viimati 2006. aastal. Seni ebaõnnestunult.

Kuid leppe järele ei janune mitte üksnes Euroopa. Uued töökohad, kasvav majandus ja odavamad kaubad on võlusõnad, mida oma valijaile soovivad öelda poliitikud nii siin- kui sealpool Atlandit. Samal ajal ei ole üksnes Ameerika see, kes sel laupäeval rohelise tule saanud läbirääkimiste keerukuse tõttu lubab endale tulemuste suhtes vaid mõõdukat optimismi.

Kokkuleppe saavutamise teeb keeruliseks seaduste ja regulatsioonide erinevus. Nii Ühendriikides kui Euroopas on osa seadusi ja regulatsioone osariigiti või riigiti veidi erinevad, lisaks neile, mis ühes või teises ühised on. Pealegi ei ole kumbki pool huvitatud teise regulatsioonide ülevõtmisest, vaid pigem otsitakse sarnaseid põhimõtteid, mille alusel edasi liikuda.

See, et majandused on juba praegu väga seotud, näitab, et lootust ühistes regulatsioonides kokkuleppele jõuda on. Siiski on ka mõned valdkonnad, kus arusaamad tunduvad vähemalt esialgu liiga erinevad. Üks neist on põllumajandus, kus vabakaubanduslepe võiks mingitel tingimustel kaasa tuua kasvuhormooni abil kasvatatud liha ja GMO-vilja jõudmise ka eurooplaste toidulauale. Kuid selles on ELi poolel olemas selge seisukoht: Euroopa inimeste tervist ohtu ei seata, ja just nagu Euroopas vajavad põllumajandustooted kinnitust, et poodi jõudev toit on ohutu, kehtib sama ka Ühendriikidest siia jõudva toidu puhul.

Kuid isegi kui mõned teemad läbirääkimistest välja jäävad, et kokkuleppele jõudmise võimalust suurendada, oleks juba ka tollimaksu kaotamine suur edasiminek.

Taani ajakirjanik Per Nyholm viitab tänasel arvamusküljel Wall Street Journalile: vabakaubandusleppega on nagu pruudikimbuga, mis pulmaliste sekka heidetakse. Võib juhtuda, et hoolimata selle ihaldusväärsusest ei siruta keegi tegelikult kätt, et seda kinni püüda, ja see võib kukkuda põrandale.

Hoolimata üksnes mõõdukast optimismist on Obama lubanud, et Ühendriigid lähevad läbirääkimistele täis paagiga. Aga teemade ring, milles läbi rääkida, on väga suur, ja praegu planeeritud kaks aastat näib üksmeelele jõudmiseks siiski veidi liiga lühikese ajana.