FOTO: Corbis/Scanpix

Kokku 152 visandit laekus Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul korraldatud filmiideede konkursile. Välja valiti neist 17, mis kirjutatakse stsenaariumiteks. Viimastest jääb omakorda sõelale üheksa. Konkursi tulemusena peaks 2017. ja 2018. aastal ekraanile jõudma viis kuni seitse pikka filmi. Ideedest annab ülevaate Tiit Tuumalu.

17 väljavalitud ideed, millest filmiks saab viis kuni seitse

Laste- ja noortefilm

«Eia jõulud Tondikakul»

Idee autor Anu Aun

8-aastane Eia, kes mitmete juhuste kokkulangemise tõttu veedab oma elu esimese jõuluvaheaja maal vanaisa juures, kelle olemasolust tal seni aimugi ei olnud. Nende paari nädala jooksul õnnestub Eial leida endale parim sõber, kaevata välja luukere oma pere põhjatust riidekapist, kokku viia kaks armastavat inimest ning tänu oma joonistamisandele päästa üks hukule määratud mets.

Tootja Luxfilm
 

Lastefilm Olimar Kallase koomiksite põhjal

Idee autor Rasmus Merivoo

Rännulust ja ettevõtlik meel kisuvad ulmekirjanik Ulmiku, loodusteadlase Tundli, rätsep Kraapsu ja insener Nooniuse nende kodusest Kivikülast seikluste keerisesse ning neil tuleb rinda pista sulide Beebilõua ja Pontšikuga, kandiliste kõrvadega tulnukrassi ja lumeinimesega. Tänu moodsa tehnika võimalustele ja Eesti kogemustega digitaalefektimeistritele on võimalik tuua Olimar Kallase loodud maailm kinolinale tõetruult – nii nagu autor ise seda ette kujutas ja joonistas, muutumata joonisfilmiks.

Tootja Allfilm.

Produtsent Evelin Soosaar
 

«Hetk enne homset»

Idee autorid Katrin Laur ja Kaja Sepp

Muutunud peremudelid, majanduslik ebavõrdsus, suhted vanemate ja sõpradega 15-aastase Erle pilgu läbi.

Tootja Content Providers.

Produtsent Katrin Laur
 

Ajalooline film

«4 päeva vabadust»

Idee autorid Meelis Niinepuu, Marko Matvere, Peeter Rebane ja Robert De Vico

Tõsielust inspireeritud põnevusfilm eesti paadipõgenikest, kelle kavandatud teekond Rootsi leiab olude sunnil lõpu teisel pool maakera. 12 000 kilomeetri pikkune hullumeelne ettevõtmine kõigest 10-meetrisel purjekal pälvis 1940–1950ndate välisajakirjanduses erakordset tähelepanu, võites sealhulgas president Trumani isikliku poolehoiu ja muutudes innustuseks tuhandetele teistele vabaduse otsinguil põgenikele üle maailma.

Tootja The Factory
 

«Pooljumal Anna»

Idee autor Jaak Valdre

Tõestisündinud lugu Eesti talutüdrukust Anette Buschist, kellest saab Tsaari-Venemaa tugevaim naismaadleja. Lõpuks avab ta Jaapanis tsirkuse ja hakkab tegelema sumoga. Ta oli naine, kellest ükski mees jagu ei saanud.

Tootja Eetriüksus.

Produtsent Artur Talvik
 

«Geomeetriline inimene»

Idee autorid Kaaren Kaer ja Margit Keerdo

Vabadussõja veterani, arsti, poeedi ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Johannes Vares-Barbaruse lugu.

Tootja Catapult Films.

Produtsent Tõnis Leht
 

«Warum»

Idee autorid Katrin Laur ja Artur Talvik

Eesti päritolu lauljanna ja näitleja Miliza Korjuse elutee näljahädas Kiievist glamuurse Hollywoodini.

Tootja Eetriüksus.

Produtsent Artur Talvik
 

«Unetus»

Idee autor Raimo Jõerand

Marie Underi ja Friedebert Tuglase allasurutud armastuslugu 1917. aasta kuumal suvel.

Tootja Revolver. Produtsent

Karin Reinberg-Šestakov
 

«Tagasitulek»

Idee autorid Tiit Ojasoo ja

Ene-Liis Semper

Tõestisündinud lool põhinev film kahest eesti naisest, kes võtavad 1940ndatel ette ohtliku teekonna Siberisse, et koguda kokku ja tuua tagasi koju sadakond väljasaadetute perede last.

Tootja Allfilm.

Produtsent Pille Rünk
 

«Süü»

Idee autor Hannes Lintrop

Lugu ühest eeluurimisest ja kohtuasjast. Saatus viib kokku kaks meest, kaks julgeolekuohvitseri. Ühe endise ja ühe praeguse. Ühe eestlase ja ühe venelase. Kapo uurija Andrei jaoks on uurimine raske, sest tema lähedased ei mõista teda. Lõpuks saab ta teada, miks inimene, keda ta lapsena oli pidanud kangelaseks, pani toime inimsusevastaseid kuritegusid ja mida ta tegelikult kahetseb.

Tootja filmistuudio SEE.

Produtsent Hannes Lintrop
 

Ekraniseering

«Tõde ja õigus. I»

Idee autor Tanel Toom

Tootja Allfilm. Produtsent Ivo Felt

«Ingel, ingel, vii mind taeva»

Idee autorid Andrus Kivirähk ja Peeter Simm

20-aastane Maria mõistetakse 1924. aasta riigipöördekatses osalemise eest eluks ajaks vangi. Teda hakkab valvama Peeter. Nende kahe filosoofilis-psühholoogiline lugu. Põhineb Andrus Kivirähki samanimelisel näite­mängul.

Tootja Eetriüksus.

Produtsent Artur Talvik
 

«Kroonu»

Idee autor Andres Maimik

Nõukogude Liidu lõpuaastatel võetakse aega teenima kolm eesti poissi, kes saavad seal ootamatult hästi hakkama, valmistades ülemustele hulgaliselt muret ja sekeldusi. Põhineb Olavi Ruitlase samanimelisel romaanil.

Tootja Kuukulgur
 

Tänapäeva draama

«Võta või jäta»

Idee autor Liina Triškina

Tõsielusündmustel põhinev lugu Marekist, kellest saab üleöö vastsündinud tüdruku üksikisa, sest lapse ema, kelle rasedusest mehel aimugi polnud, ei ole emaduseks valmis. See on tragikomöödia tavalisest igapäevaelu kangelasest, kes trotsides unetuid öid, stereotüüpe ja alandavat kohtusaagat, kasvab tõeliseks isaks.

Tootja Allfilm. Produtsent Ivo Felt
 

Debüütfilm

«Seltsimees laps»

Idee autor Moonika Siimets

1950ndate Eesti, kus stalinlik terroriaparaat töötab täisvõimsusel. 6-aastase Leelo silme all arreteeritakse ta koolidirektorist ema ja saadetakse Siberi vangilaagrisse. Kahepalgeline ja ülekohut täis täiskasvanute maailm tekitab siiras lapsehinges protesti ja segadust ning Leelo astub sellele omal humoorikal moel vastu. Põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel raamatutel «Seltsimees laps» ning «Samet ja saepuru».

Tootja Amrion.

Produtsent Riina Sildos
 

«Prohvet»

Idee autor Kaur Kokk

Unenäoline rännak Põhjasõja järgsesse aega – sõjast, katkust ja ikaldusest räsitud maanurka, kus legendide kohaselt anti inimese jalajäljele suud ja teist hingelist kohates lausuti: «Tere, jumalaime!» See on kinematograafiline mõistujutt, teekond inimeksistentsi äärealadele. Olgugi et sisult raskepärane, läbib lugu stilistilis-tonaalselt erinevaid värve – kohati lüürilis-poeetiline, kohati groteskne, kohati kargelt olmeline, kohati mänglevalt absurdne.

Tootja Homeless Bob Production. Produtsent Katrin Kissa
 

Animafilm

«Lotte ja tuldpurskav lohe»

Idee autorid Janno Põldma,

Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk

Lotte saab endale õe. Koos avastatakse maailma. Olulist rolli etendavad ka kaks etnograafi, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes elab Karli rinnataskusse kallatud vees. Nad koguvad ja salvestavad vanu rahvalaule, et uurida loomade juuri. Lõpuks jõutakse tuldpurskavate lohede saladuseni.

Tootja Eesti Joonisfilm


Žüriiliikmete kommentaare

Karlo Funk

Eesti Filmi Sihtasutuse endine peaekspert

Konkurss oli ootuspärane. Eks selliseid võistlusi, küll mitte nii suuri, ole varem ka korraldatud. Tekstimassiiv, mis neile laekub, on üsna samas lainealas. Midagi pole küll otseselt häda, aga need ei ole veel stsenaariumid, vaid jutustused. Seal on vahe sees. Heast jutustusest ei pruugi tulla hea film. Vaid vähestel on dramaturgiline intriig juba sisse kirjutatud. Loodetavasti on nüüd piisavalt aega, tahet ja raha toimetada need selliseks, et nad oleks paremad kui keskmised filmid. Aga valik oli lai, esile tuli teemasid, mida varem pole nii väga välja pakutud. Näiteks konformism – Vares-Barbaruse loo näitel.

Hästi palju oli Teise maailmasõjaga seotud lugusid, julgelt üle 30. Tänapäevased lood olid võrdlemisi heitlikud, mitte väga erinevad keskmisest Eesti telesarjast. Ka lastefilmid olid enamasti sellised keskmised seiklused, kus juhtub küll midagi põnevat, aga lapse jaoks üldistavat pilti ei teki. Olen siiski optimist.
 

Piret Tibbo-Hudgins

Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent

Konkurss andis hea ülevaate, mis n-ö hingel. Suurim osa ideid puudutas ajalugu 1930ndatest 1950ndateni ning 1990ndaid ehk ikka veel rääkimata lugusid. Üllatav oli tänapäevaste teemade vähesus, kuigi konkursi tingimused seda lubasid. Siin üks mõtlemise koht – miks tänane päev ei inspireeri, miks ei leita suuremat üldistust meie igapäevases elus? Kõige paremat meelt tundsin uute noorte filmitegijate suure osakaalu üle võiduideede autorite hulgas. Ehk on meie filmiellu tulemas «uus laine»?
 

Lembit Ulfsak

näitleja

17 lugu – umbes selline see väärtuslik kivim oligi, ülejäänu oli aheraine. Vähemalt pool 152st jäi diletantlikuks, et mis oleks, kui teeks filmi … Mulle isiklikult tundusid kõige huvitavamad «Geomeetriline inimene» ja «Süü». Lastefilmis Olimar Kallase koomiksite järgi on samuti palju potentsiaali. Loodetavasti ei hakka nüüd puntratants ja riik ei tagane rasketele aegadele viidates oma lubadusest seda konkurssi ka finantseerida. Ma ei ole üldse kindel, et Jürgen Ligi tahab rahakotirauad lahti lüüa ja sealt sellise tilulilu peale midagi välja anda. Igal juhul teravat sulge kirjutajatele!
 

Timo Diener

filmilevitaja

Seda oli juba ette aimata, et kui tegu on Eesti riigi juubelile pühendatud konkursiga, siis hakkavad domineerima lood Eesti ajaloost. Nii kaugemast kui ka lähemast. Oli palju ideid, kuhu suur menupotentsiaal juba ainuüksi pealkirja sisse kirjutatud, aga kolme lehekülge esildist ainuüksi pealkirjaga ei täida. Lootused on kõrged ka ekraniseeringute osas. Seevastu tänapäeva paigutuvaid draamalugusid oli vähe, komöödiat oli vähe, ja ma ei pea üldse silmas rahvalikku laadanalja. Aga nappis nii üht kui teist. Rõõmustas, et paljude projektide juurde on kaasatud uut verd. Ka ambitsioonist ei tohiks puudust tulla. Loodame parimat.