Narva jões 7. juunil surnud Medi oli india elevant, kes toodi Saksamaalt tsirkusetuurile. Medi ei olnud hea tervise juures. Tema lont oli osaliselt halvatud ja ta suutis vaevu jalgu tõsta. Arvatavasti sündinud 1966. aastal vabas looduses, toimetati Medi Euroopa tsirkuseareenidele, kus ta veetis oma elu – ketistatud, üksinda. Nelikümmend aastat.
Katrin Broks, Martin Lee Müller: tsirkust ja leiba!?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise sajandi 30-ndatel olid ühe Birma küla elanikud tunnistajateks südantliigutavale juhtumile. Tööelevant ja tema kolmekuune poeg sattusid üleujutava kiire vooluga jõe ääres lõksu. Elevandipoeg kisendas surmahirmus. Elevandiema haaras oma londiga ümber poja iga kord, kui jõe võimas vool tahtis elevandilast endaga kaasa viia. Vool muutus tugevamaks ja mõni hetk hiljem kandis jõgi poega rutakalt allavoolu. Elevandiema heitis end metsikult vahutavasse tulvavette, ujus oma lapsele järele ning tal õnnestus pojast londiga kinni haarata.
Meeleheitlikult, kuid sihikindlalt üritas ta poega oma peaga jõekalda vastu suruda ning lõpuks suutis ta elevandihakatise kivisele jõepervele tõsta. Pärast seda haaras kiirevooluline jõgi emaelevandi endaga kaasa. Pool tundi hiljem jooksis elevandiema ülesvoolu oma lapse suunas, kõrvulukustavalt möirates, püüdes vasikale kaugelt mõista anda, et kõik saab korda. Järgmisel hommikul lahkusid ema ja poeg sündmuskohalt, üheskoos ja väljaspool ohtu.
Õnnelik lõpp ei olnud osa Medi eluloost. Medi oli india elevant, kes toodi Saksamaalt Eestisse tsirkusetuurile maikuus. Medi suri ootamatult Narva jões 7. juunil. Medi ei olnud hea tervise juures. Tema lont oli osaliselt halvatud ja ta suutis vaevu oma jalgu tõsta. Arvatavasti sündinud 1966. aastal vabas looduses ning eemaldatud 7-aastasena vägivaldselt loodusest ja oma pere juurest, toimetati Medi Euroopa tsirkuseareenidele, kus ta veetis ta oma elu siiani – ketistatud, üksinda, tüdinud. 40 aastat.
Meelelahutuse nimel – kas see on seda väärt?
Juba antiikajast alates on tsirkused olnud loomade üle võimu ja domineerimise näitelavaks. Keiser Trajan korraldas sõjavõidu tähistamiseks 123 päeva kestvad mängud, mille käigus tapeti kokku 11 000 looma. Poola kuningas Augustus II demonstreeris 18. sajandil oma võimu talle kuuluva eratsirkuse loomade hävitamisega, tehes isiklikult lõpu kõigile tsirkuses elanud loomadele – karudele, lõvidele, tiigritele ja metssigadele.
Tänapäeva tsirkused, kus loomad esitavad koreograafiliselt viimistletud trikke, esitlevad end avalikkusele heatahtlike ettevõtmistena, kus loomad lausa naudivad esinemist! Loomatsirkuse toimimise aluseks olev võimuelement ei ole aga siiani kuhugi kadunud. See on varasemaga võrreldes võib-olla üksnes varjatum. Tsirkused on endiselt kontrolli ja domineerimise mängumaa.
Tsirkuseloomi sunnitakse treeningute käigus tegema nende jaoks ebaloomulikke asju. Selleks peab loomadresseerija kehtestama looma suhtes ülevõimu. Domineerimise kehtestamiseks tuleb loomas tekitada hirm inimese ees ning selleks lüüakse elevante igapäevaselt metallkonksuga kepiga kõrvade taha, lõua alla ja jalgadesse. Wageningi ülikooli 2008. aastal läbiviidud uurimuse kohaselt peetakse tsirkuseelevante keskmiselt 17 tundi päevas ketis, millest 10 tundi veedavad nad stereotüüpseid liigutusi tehes, nagu londi kõigutamine või keha küljelt-küljele kiigutamine. Need korduvad liigutused on märgiks sellest, et loom on stressis, mida põhjustavad tegevusetus, ebanormaalne elukeskkond ja vaimse stimulatsiooni puudumine.
Nagu Medi, on paljud tsirkustes kasutatavad elevandid loodusest püütud. Eelmise sajandi 70-ndatel ja 80-ndatel ei olnud harvad juhud, kus salakütid ründasid kuuliderahega terveid elevandikarju. Täiskasvanud elevandid tapeti võhkade pärast, väiksemad aga võeti kaasa ja müüdi Lääne tsirkustele ja loomaaedadele.
Olla elevant tähendab olla suhtes, olla perekonnas. Elevandid elavad vabas looduses sotsiaalselt mitmetahulist elu suguvõsadena. Suguvõsa peaks olevat elevandiema ehk matriarhi abistavad järglaste eest hoolitsemisel tädid, õed ja nõod. Niimoodi kokku hoides tagatakse kogu karja heaolu ja elevanditarkuse põlvest põlve edasiandmine. Kahtlemata on inimestel elevantide hingeelu selle poolega väga lihtne samastuda. Mõned elevandid püüavad üksindusega tsirkuses toime tulla ning otsida lähedust mujalt. Näiteks on teada, et üks vangistuses elav elevant pani hiirele regulaarselt kõrvale terakese oma igapäevasest toidukorrast.
Elevantidelt õppides
Eelmisel aastal suri oma Lõuna-Aafrika kodus tuntud elevantide kaistja Lawrence Anthony ning vaid paar päeva pärast seda lähenes Anthony pere majale kaks elevandikarja, kokku 31 elevanti, keda juhtisid kaks suurt matriarhi. Elevandid liikusid vaikselt pikas rodus üksteise järel nagu matuserongkäigul ning jäid maja juurde kaheks ööpäevaks, kogu selle aja jooksul toitumata.
Rongkäigu tunnistajad olid hämmeldunud mitte üksnes elevantide käitumisest, vaid ka nende saabumise ülitäpsest ajastusest. Kuidas võisid elevandid teada, et nende patroon oli äsja surnud? See tähelepanuväärne sündmus on tõestuseks nende olendite erilisusest. Millestki sellisest, mida meie harjumuspärased kitsad arusaamad loomadest ei suuda hõlmata, osutades samas sellele, et meil on veel väga palju avastada.
Meelelahutuse nimel põhjustame elevantidele (ja teistele metsloomadele) tsirkustes kirjeldamatuid kannatusi. Mida me saame teha, et seda muuta? Boliivia ja Peruu on keelanud kõigi loomade tsirkuses kasutamise. Austria, Holland, Horvaatia, Kreeka, Soome, Taani, Costa Rica, Singapur, Iisrael ning paljud piirkonnad Hispaanias ja Austraalias on keelanud metsloomade tsirkuses kasutamise. Inglismaal ja mitmetes teistes Euroopa riikides arutatakse elavalt vastava keelu sätestamist.
Medi on tänaseks surnud. Kuid paljud elevandid ja muud loomad on endiselt tsirkustes. Eestil, kus inimesed on tuntud oma armastuse poolest looduse vastu, on võimalus see julm praktika ära keelata juba lähitulevikus.
Katrin Broks on Baseli ülikooli õigusteaduskonna programmi „Loomad ja õigus: eetika ristteel“ doktorant, Martin Lee Müller on ökofilosoofiat uuriv doktorant Oslo ülikooli Arengu- ja Keskkonnakeskuses.