Urmas Sutrop.

FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Tuleb leppida sellega, et eestikeelne sõna neeger on mustanahalisele solvav, ning sellest sõnast mitte kramplikult kinni hoida, kirjutab Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop tänase online-väitluse lõppsõnas.

Ma loodan väga, et lõppev väitlus aitab kaasa Eesti ühiskonna paremaks ja avatumaks muutmisele. Et mõistetakse kõigi rahvaste ja üksikisikute õigust väärikale elule, et neid ei ähvardaks miski. Me peame austama ka nende kaasmaalaste elu, kelle arvamused ja seisukohad on eestlaste enamusele vastuvõetamatud (eelnev riigikogu näide).

Minu peamine väide seisnes selles, et tumedanahaliste nimetamise üle peetav diskussioon on ammu väljunud keelelise arutelu raamidest. Siin on tegemist alateadliku püüdega tõmmata piiri omade ja võõraste vahel. Sõjalise okupatsiooni teel siia saabunud inimesed on hakanud järjest rohkem omadeks muutuma ja nii on piir nihkunud kuhugi mujale.

Seda on hakanud ära kasutama populistlikud poliitikud, kelle väljaütlemised on olnud üpris rassistlikud, samas on uksenäitajad hakanud neegri sõnast piinlikult hoiduma. Siit nähtub, et asi pole mitte nimetuses, vaid selles, et nad vihkavad teise nahavärviga inimesi. Hirmutav on inimeste suur toetus sellistele ideedele. Tulemas on hulk valimisi, milles võõraviha muutub ilmselt keskseks küsimuseks. Siin ei aita nimetamine ega ümber nurga ütlemine. Võõraviha jääb vihaks ka siis, kui riimis kutsutakse mustadele ust näitama või öeldakse, et nad on pigid. Naljaga pooleks viidatakse selle nimetusega ka ingliskeelsele sõnale pig, kuid asi on naljast kaugel.

Keeleliselt tuleb leppida sellega, et eestikeelne sõna neeger on mustanahalisele solvav. Siin ei aita kuidagi ka see, kui me raiume, et oleme eestlased ja võime oma kodus rääkida, kuidas tahame. Ega ikka või küll. Sõim, ropendamine ja labane keel ei kuulu kultuursete inimeste kõnepruuki.

Oluline on ka see, et keel muutub, sõnade tähendused muutuvad, paljud sõnad on kadunud ja kaovad ajaloo hämarusse. Samas tulevad keelde pidevalt uued sõnad. Ka muutuva keele argumenti kasutades ei ole vaja neegri-sõnast kramplikult kinni hoida.

Lõpetuseks soovin, et kõnetame teiste rahvaste esindajaid samamoodi nagu me soovime, et nemad võõrsil meie arvukaid kaasmaalasi kõnetaksid.

Järgnevalt avaldame Sutropi oponendi Egle Pulleritsu lõppsõna, millega lõpeb tänane väitlus. Väitlus on neljas osa pagulasteemaliste debattide sarjast, mida korraldatakse koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega. Projekti toetavad siseministeerium, Euroopa Pagulasfond ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR).